Eesti ja Prantsusmaa

02.02.2012

Prantsusmaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 26.01.1921. Prantsuse-Eesti suhete nurgakivi on Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse tunnustamine Prantsusmaa poolt, kes kunagi ei tunnustanud  Eesti annekteerimist Nõukogude Liitu. Prantsusmaa kordas oma tunnustamist 25.08.1991 EV taasiseseisvumise puhul. Diplomaatilised suhted taaskehtestati 30.08.1991.

Kahepoolsed poliitilised suhted Eesti ja Prantsusmaa vahel on head ning traditsiooniliselt tihedad. Kahe riigi vahel toimub korrapärane ja usalduslik dialoog.

Prantsusmaa suursaadikud Eestis:
1991-1994 Jacques Hunzinger
1994-1998 Jacques Faure
1998-2002 Jean-Jacques Subrenat
2002-2006 Chantal de Ghaisne de Bourmont
2006-2009 Daniel Labrosse

Alates 2009. aasta oktoobrist on  Prantsusmaa suursaadik Eestis Frédéric Billet.

Esimeseks Eesti suursaadikuks (esmalt esitajaks) Prantsusmaal oli aastatel 1918/1921 – 1932 Karl Robert Pusta.

Eesti suursaadikud Prantsusmaal peale taasiseseisvumist:
1993-1997 Andres Tomasberg
1998-2001 Ruth Lausma-Luik
2002-2006 Andres Talvik
2006-2010 Margus Rava

3. detsembril 2010 andis Prantsuse Vabariigi Presidendile Nicolas Sarkozy’le oma volikirja üle Eesti suursaadik Sven Jürgenson.

13. veebruaril 2007 avas välisminister Urmas Paet Prantsuse Vabariigi Euroopa asjade ministri Catherine Colonna osavõtul Eesti uue suursaatkonnahoone Pariisis aadressil 17, rue de la Baume, Paris 75008.

Eestil on Prantsusmaal 6 aukonsulit: hr. Serge Arnould Lyon’is, pr. Hélène Berdoy-Mayer Toulouse’is, pr. Laurence Charbonnier Nancy’s, pr. Nathalie Vidal Lille’is, hr. Christian de Barillon Bordeaux’s ja hr. Christian Guellerin Nantesis.

Riigikogu Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma esimeheks on Tõnis Lukas. Prantsuse Rahvusassamblee Eesti-Prantsuse sõprusgruppi juhib Claude Bodin.

Viimaste aastate olulisemad visiidid

Tähtsamad lepingud

Eesti ja Prantsusmaa vahel sõlmitud tähtsamad lepingud on järgmised:

• Teineteisemõistmise, sõpruse ja koostöö leping (jõustus 27.04.95)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 25.09.95)
• Viisakohustustest loobumise kokkulepe (jõustus 01.03.99)
• Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 15.04.99)
• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 01.05.01)
• Kultuuriinstituutide staatuse ja tegevuse kokkulepe (jõustus 01.04.05)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline noorte spetsialistide vahetamise kokkulepe (alla kirjutatud 31.03.2006)
• Eesti Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepe (jõustus 01.09.2009)
• Eesti Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ja Prantsusmaa Riikliku Infoturbeameti (ANSSI) vaheline koostööleping (jõustus 9. nov. 2010)
• Kahepoolne kaitsekoostöö leping (jõustus 01.01.2012)

Majandussuhted

Prantsusmaa ja Eesti majandussuhted arenevad stabiilselt. Eesti on Prantsusmaal tuntud kui liberaalse majandussüsteemiga ning IT-le orienteeritud riik.

Traditsiooniks on kujunenud Eesti kui turismisihtkoha tutvustamine. Eesti on regulaarselt esindatud olnud nii sügisel Deauville’is professionaalidele pühendatud messil Top Resa kui ka kevadel Pariisis laiale publikule suunatud turismimessil, osaletakse seminaridel. Eesti ettevõtjad osalevad ka Prantsusmaa kaubandus- ja tööstusmessidel. Regulaarseks on saanud ka pressivisiitide korraldamine, mille järelkajana on ilmunud mitmeid Eestit ning eriti Tallinna kui atraktiivset reisisihtkohta tutvustavaid artikleid. Näiteks toimus Prantsuse majandusajakirjanike visiit Eestisse mais 2010.

Prantsuse ettevõtjad huvituvad peamiselt Eesti investeerimiskliimast ja alustatava ettevõttega seotud asjaajamistest, valdkondadest parfümeeriamüügist, ehitusest ja IT-koostööst. Peamiseks takistuseks koostöö sujumisel saab tihtilugu keeleprobleem – prantsuse ettevõtjad ei suhtle eriti inglise keeles.

Eraldi väärib märkimist Eesti Pariisi saatkonna tihe koostöö Pariisi MEDEFiga (Prantsusmaa ettevõtjate liit). Tänu MEDEF Pariisi juhi Remy Robinet Duffo toetusele on saanud võimalikuks paljud kohtumised, visiidid ning seminarid.

Alates 2000. aasta maist tegutseb Tallinnas Prantsuse-Eesti Äriklubi (CAFE), mis koondab Eestis tegutsevaid Prantsuse ettevõtteid.

Eesti-Prantsuse kaubavahetus aastatel 2004-2010 (miljonites eurodes):

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Kaubavahetuses toimusid 2011 I poolaastal Prantsusmaaga kiired arengud - Prantsusmaa tõusis Eesti 9. kaubanduspartneriks osatähtsusega 2,7% (kaubavahetuse maht 331 miljonit EURi, sellest 71% Eesti eksport). Ka ekspordi osas on Prantsusmaa Eesti 9. partner (osatähtsus 4%), impordi saatjariikide järjestuses aga 13. kohal (osatähtsus 1,5%). Ekspordis olid kolm suurema osatähtsusega kaubarühma mineraalsed tooted (osatähtsus 61%), masinad ja seadmed (7%) ning puitmass ja pabertooted (6%). Ekspordi kiire kasvu taga oli eelkõige kütuste ja seadmete hoogne müük. Impordis moodustasid transpordivahendid 24%, valmis¬toidukaubad ja joogid 18% ning masinad ja seadmed 16%.

INVESTEERINGUD

Viimastel aastatel on Prantsusmaa investeeringud Eestisse suurenenud. Eriti viljakas oli 2010. aasta, mil mitmed Prantsuse firmad võitsid tähtsaid hankeid. Näiteks: Alstomi ja Eesti Energia vaheline leping, mis puudutab kahe uue põlevkivil töötava energiaploki ehitamist Narva; Constructions Industrielles De La Mediterranee (CNIM) ja Eesti Energia vaheline leping Iru uue prügipõletusjaama ehitamiseks; Nexans Norway AS võitis Estlink2 kaabliehitamishanke. Suurimad Prantsusmaa osalusega äriühingud Eestis on Tallinna Küte AS (auru- ja kuumaveevarustus), Eraküte AS (auru- ja kuumaveevarustus), Levira AS (raadio-ja televisioonileviteenus), Saint-Gobain Ehitustooted AS, Dalkia Eesti AS (auru- ja kuumaveevarustus, soojusenergia), Veolia (jäätmekäitlus).

Eesti Panga andmetel oli 30.06.2011 seisuga Prantsusmaa Eesti välisinvestorite pingereas 11. kohal (229 miljonit EURi, osatähtsus 1,8%). Veerand investeeringutest on läinud kinnisvarasse; ligi viiendik haldus- ja abitegevusse; 14% töötlevasse töösusse; võrdselt ligikaudu 5% kutse- ja teadusalasesse tegevusse ning info ja sidesse. Investeeringuid energia- ja veevarustusse ei ole vastavalt andmekaitseseadusele avaldatud.

Kaitsekoostöö

Peale üldiste raamlepingute ja tiheda koostöö NATO-s ja Euroopa Liidu julgeoleku ja kaitsepoliitika vallas on Eesti ja Prantsusmaa sõlminud valitsustevahelise kaitsealase koostöölepingu (enne nimetatud lepingut oli sõlmitud kaitseministeeriumite vaheline koostööleping), mis allkirjastati kaitseminister Mart Laari 2011. a. septembris toimunud visiidi käigus.

Prantsusmaa on osalenud mitmel korral NATO poolt korraldatavas Balti riikide õhuturbes, olles üks olulisemaid nimetatud missiooni toetajaid. Viimati teostati õhuturvet mai-august 2011.

Prantsusmaa osaleb kõigis tähtsamates Balti riikide kaitsealase abistamise projektides, nagu BALTRON ning BALTSEA ja on toetanud ka prantsuse keele õpet Eesti Kaitsejõududes. Prantsusmaa on Eestile ka üks tähtsamaid hankepartnereid.

Euroopa Liidu mereväeoperatsiooni ATALANTA raames teenib Eesti laevakaitsemeeskond järjestikku mitmel prantsuse laeval, koostöö on olnud väga edukas ja jätkub 2012 aasta maikuuni.
Eesti peab Prantsusmaaga regulaarselt erinevaid julgeolekupoliitilisi konsultatsioone.

Siseministeeriumide koostöö

Prantsusmaa ja Eesti siseministeeriumi kontaktid loodi 1997. a. Koostöö raames on nii politseil, piirivalvel, Kodakondsus- ja Migratsiooniametil kui ka Päästeametil olnud mitmeid ühiseid koolitusprogramme. Igal aastal on Eesti politseitöötajatel võimalik õppida Prantsuse kõrgemas politseikoolis, Piirivalveametil on head kontaktid meresandarmeeria ja piiripolitseiga. Siseministeeriumi haldusalas olevatele ametitele on ostetud prantsuse tehnikat, näiteks firma SAGEM sõrmejälgede töötlemise ja otsimise digitaalne süsteem keskkriminaalpolitseile ning firma Thomson-CSF vaatlusseadmed (liikumisandurid) Eesti idapiiril. Koostööd tehakse samuti isikut tõendavate dokumentide väljatöötamisel ja võltsdokumentide tuvastamisel.

Hea koostöö toimub veel õigusabi palvete lahendamisel, samuti väljaõppe organiseerimisel näiteks eriüksuste koolitamisel.

Põllumajandusalane koostöö

Eesti põllumajandussektori huvi Prantsusmaa turu vastu kasvab pidevalt. Eesti ettevõtjad on olnud järjest enam esindatud peamistel põllumajandusmessidel, nii messi SIAL (Salon international de l’agroalimentaire, Rahvusvaheline põllumajandustoiduainete mess; kui ka publikule suunatud põllumajandusmessi SIA külastavad regulaarselt Eesti Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö

2011 a. märtsis kirjutasid Eesti haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja Prantsuse suursaadik Eestis Frédéric Billet alla administratiivkokkuleppele. Leppega loodud Prantsuse-Eesti partnerlus Hubert Curien ”G. F. Parrot” võimaldab kahe aasta vältel rahastada prantsuse ja eesti teadlaste teadusprojekte, kahe riigi teadlaste meeskondade vahelist koostööd ning lubab teadlastel liituda teise riigi teadlaste meeskonnaga, seda kõike läbi süstemaatilise mõlemapoolse rahastamise. Lühiajalisemate tsüklite kaupa on sellist koostööd tehtud juba aastast 2002.

Keeleõpe

Prantsusmaa toetab läbi Prantsuse Instituudi prantsuse keele õpetamist Eestis. 1998. aastal algatasid Prantsuse saatkond ja Prantsuse Kultuuri ja Keelealase Koostöö keskus riigiametnike prantsuse keele koolitused, mis alates 1999 toimuvad Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni (OIF), Prantsusmaa, Belgia prantsuskeelse kogukonna ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahel allkirjastatud lepingu alusel. Tänu nimetatud lepingule on saanud ligi 4000 Eesti riigiametnikku võimaluse õppida prantsuse keelt ja kultuuri. Alates 2010. aastast finantseerib keeleõpet vaid Prantsusmaa, kuni saab allkirjastatud uus koostööleping OIF-iga . (allkirjastamine plaanis 2012.aasta I pooles).
Väga tihe koostöö on ka erinevate Eesti koolidega prantsuse keele õpetamisel.

Kultuurisuhted

Kultuurikoostöö kahe riigi vahel on väga aktiivne. Eesti kultuuri Prantsusmaal esindab 2007. a. algusest saatkonna juures töötav kultuurinõunik, aastatel 2001-2008 tegutses Pariisis ka Eesti Instituudi filiaal. Eesti kultuuriürituste toimumisel on olnud aegade jooksul aktiivseteks koostööpartneriteks ka Soome ja Ungari Instituudid Pariisis. Kohalikul tasandil on arvuliselt sõprusühinguid, kelle kaasabil organiseeritakse regulaarselt Eestit tutvustavaid üritusi. Tänuväärseteks partneriteks Eesti kultuuri tutvustamisel on Eesti sõpruslinnad: Võru sõpruslinn Chambrey-les Tours ja Saue sõpruslinn Quincy-Sous-Sénart ning Eesti aukonsulid Prantsusmaal.

2011. aasta suursündmuseks oli Eesti kõigi aegade suurim kultuurifestival Pariisis ja Pariisi regioonis nimega Estonie tonique. Festival avati Prantsusmaa ja Eesti kultuuriministrite poolt 7. oktoobril ning kestis kaks kuud. Selle aja jooksul käis Prantsusmaal üle 200 Eesti esineja ning toimus rohkem kui poolsada üritust: kontserte, näitusi, etendusi, filmilinastusi, konverentse ja kirjandusõhtuid. Festival toimus Eesti ja Prantsuse kultuuri- ja välisministeeriumide koostöös, programmi viisid vahetult ellu Prantsuse Instituut ja Eesti suursaatkond Pariisis.

Festivali raames sai Prantsusmaal esimest korda näha Eesti teatrit, eriliselt menukad olid Teater NO99 etendused Odéoni teatris. Samuti tutvustati esimest korda suures mahus Eesti filme, kaasaegset kunsti (Asnières’i lossis kaasaegse kunsti näitus „Liberté/Vabadus 2011“) ning pop- ja alternatiivmuusikat. Kirjastuselt Babel/Actes Sud ilmus Eesti kaasaegsete autorite proosakogumik „Les Labyrinthes du réel“(„Reaalsuse labürindid“). Väga sooja vastuvõtu osaliseks sai Saint-Martini kanalil randunud viikingilaev „Turm“, kus esitleti samuti kultuuriprogrammi.

Erakordselt suure tähelepanu pälvisid Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingu ettekandnu kontserdid Eesti Filharmoonia Kammerkooori ja Eesti Rahvusmeeskoori esituses. „Festivali raames andis Prantsuse kultuuriminister Frédéric Mitterrand helilooja Arvo Pärdile üle Prantsusmaa kõrgeima riikliku autasu, auleegioni ordeni rüütlikraadi.

Prantsuse suursaadik Eestis Frédéric Billet tunnustas jaanuaris 2012 Eesti-Prantsuse kultuurisuhete edendajaid. Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni (l'Ordre des Arts et Lettres) said helilooja Helena Tulve, ansambli Vox Clamantis kunstiline juht Jaan-Eik Tulve ning festivali Estonie tonique Eesti-poolne koordinaator, Kultuuriministeeriumi asekantsler Ragnar Siil. Kunstide ja Kirjanduse ordeni pälvisid ka režissöör Ilmar Raag ja lavastaja (ja prantsuse keele õpetaja) Lembit Peterson.

Aastatid on Eesti muusikud Prantsusmaal olnud hinnatud ning eesti muusika ettekanded (eelkõige Pärt, Tüür, Tulve) on oma koha leidnud paljude prantsuse kollektiivide repertuaaris. Kaasaegse muusika ansambel Aleph on tutvustanud mitmel hooajal eesti noorte heliloojate loomingut (Helena Tulve, Age Hirv jt.). Pariisi nimekaid orkestreid dirigeerivad regulaarselt Neeme ja Paavo Järvi. Viimane nimetati alates hooajast 2010/2011 Orchestre de Paris peadirigendiks. Opéra Garnier’ ballette on mitmel korral juhatanud Vello Pähn.

Eesti kirjandus ja luule on prantsuse lugejateni jõudnud tänu väheste tõlkijate nagu Antoine Chalvin, Jean-Luc Moreau, Jean-Pascal Ollivry jpt. aastatepikkusele pühendunud tegevusele. 2004 ilmus Antoine Chalvini tõlkes Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg”. Prantsuse keelde on tõlgitud teiste seas Tõnu Õnnepalu, Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Arvo Valtoni ja Karl Ristikivi teoseid. Eesti kirjanduse tõlked on pälvinud kõrgeid auhindu. 1989. a. pälvis Jaan Krossi “Keisri hull” parima välismaise raamatu auhinna Prix du meilleur livre étranger ja 2003. a. Jaan Kaplinski luulekogu “Tolmu igatsus” auhinna Prix Max Jacob. 2010. aasta suvel ilmus viimane, viies köide Tammsaare „Tõest ja õigusest“. 2010. a augusti lõpus kirjastuses Stock prantsuskeelsena ilmunud Sofi Oksaneni romaan “Puhastus” on Prantsusmaal osutunud väga populaarseks ja võitis 2010. a Prantsuse maineka kirjandusauhinna Prix Femina étranger. Raamat on tekitanud ka tõsist huvi Eesti ja tema ajaloo vastu. Huvi on äratanud ka prantsuse keeles kirjutava noore eestlanna Katrina Kalda ”Roman estonien” (”Eesti romaan”).

Viimaste aastate jooksul on eesti keelde tõlgitud sadakond prantsuse kirjanike ja filosoofide teost (B. Pascal, J.-J. Rousseau, S. de Beauvoir, J. Giono, J. Genet, G. Bachlard, A. Makïne, M. Yourcenar jpt).
Eesti filmikunst on esindatud iga-aastastel Roueni Põhjamaade filmifestivalil ja Clermond-Ferrand’i lühifilmide festivalil, samuti väga mainekal Cannes’i filmifestivalil.

Eesti kunsti, fotot ja disaini on esitletud paljudel Prantsusmaa festivalidel. Eesti disainerid osalevad regulaarselt Prantsusmaa disainimessidel.

Mitmed eesti kunstnikud on leidnud oma elupaiga Prantsusmaal või seal ka õppinud (Maire Männik, kes on õppinud nii Académie de la Grande Chaumière’is kui École des Beaux-Arts’is, Rein Tammik, Urmo Raus, Kaia Kiik). Nii Eesti kultuurinõuniku Pariisis vahendusel kui tänu otsekontaktidele on mitmel pool Prantsusmaal nii galeriides kui festivalidel (Pariis, Rennes, Lille, Nice, Lyon, Reims jne) korraldatud foto-, kaasaegse, aga ka 20. saj. algupoole kunsti näitusi.

Eestis on viimastel aastatel toimunud mitmeid olulisi Prantsuse kunsti ja arhitektuurinäitusi, millega kaasnenud ka kunstnike, kriitikute ja kuraatorite kohtumised. Mitmeaastane koostöö seob Tallinna ja Lyoni valgusfestivale. Arhitektuurivaldkonnas toimub prantslastega kõige tihedam koostöö üle-euroopalise noortele arhitektidele suunatud arhitektuurivõistluse Europan korraldamise raames.