Eesti ja Prantsusmaa

09.06.2010

Prantsusmaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 26.01.1921. Prantsuse-Eesti suhete nurgakivi on Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse tunnustamine Prantsusmaa poolt, kes kunagi ei tunnustanud  Eesti annekteerimist Nõukogude Liitu. Prantsusmaa kordas oma tunnustamist 25.08.1991 EV taasiseseisvumise puhul. Diplomaatilised suhted taaskehtestati 30.08.1991.

Kahepoolsed poliitilised suhted Eesti ja Prantsusmaa vahel on head ning traditsiooniliselt tihedad. Kahe riigi vahel toimub korrapärane ja usalduslik dialoog.

Prantsusmaa suursaadikud Eestis:
1991-1994 Jacques Hunzinger
1994-1998 Jacques Faure
1998-2002 Jean-Jacques Subrenat
2002-2006 Chantal de Ghaisne de Bourmont
2006-2009 Daniel Labrosse

Alates 2009. aasta oktoobrist on  Prantsusmaa suursaadik Eestis Frédéric Billet.

Esimeseks Eesti suursaadikuks (esmalt esitajaks) Prantsusmaal oli aastatel 1918/1921 – 1932 Karl Robert Pusta.

Eesti suursaadikud Prantsusmaal peale taasiseseisvumist:
1993-1997 Andres Tomasberg
1998-2001 Ruth Lausma-Luik
2002-2006 Andres Talvik

Alates 08.09.2006 on Eesti suursaadik Prantsusmaal Margus Rava.

13. veebruaril 2007 avas välisminister Urmas Paet Prantsuse Vabariigi Euroopa asjade ministri Catherine Colonna osavõtul Eesti uue suursaatkonnahoone Pariisis aadressil 17, rue de la Baume, Paris 75008.

Parlamentide vahelised sõprusgrupid

Riigikogus taasloodi 2007 kevadel Eesti-Prantsusmaa sõprusgrupp. Prantsuse Rahvusassamblee Eesti-Prantsuse sõprusgruppi juhib Edouard Courtial. Senati Prantsuse-Balti sõprusgrupi esimeheks on Denis Badré.

Viimaste aastate olulisemad visiidid

Tähtsamad lepingud

Eesti ja Prantsusmaa vahel sõlmitud tähtsamad lepingud on järgmised:

• Teineteisemõistmise, sõpruse ja koostöö leping (jõustus 27.04.95)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 25.09.95)
• Viisakohustustest loobumise kokkulepe (jõustus 01.03.99)
• Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 15.04.99)
• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 01.05.01)
• Kultuuriinstituutide staatuse ja tegevuse kokkulepe (jõustus 01.04.05)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline noorte spetsialistide vahetamise kokkulepe (alla kirjutatud 31.03.2006)
• Eesti Vabariigi avalikus teenistuses prantsuse keele õpetamise mitmeaastast plaani käsitlev memorandum (kokkuleppe osalised veel Belgia, Luksemburg, Rahvusvaheline Frankofoonia Organisatsioon, alla kirjutatud 10.08.2006)

Majandussuhted

Prantsusmaa ja Eesti majandussuhted arenevad stabiilselt. Eesti on Prantsusmaal tuntud kui liberaalse majandussüsteemiga ning IT-le orienteeritud riik.

Traditsiooniks on kujunenud Eesti kui turismisihtkoha tutvustamine. Eesti on regulaarselt esindatud olnud nii sügisel Deauville’is professionaalidele pühendatud messil Top Resa kui ka kevadel Pariisis laiale publikule suunatud turismimessil, osaletakse seminaridel. Eesti ettevõtjad osalevad ka Prantsusmaa kaubandus- ja tööstusmessidel. Regulaarseks on saanud ka pressivisiitide korraldamine, mille järelkajana on ilmunud mitmeid Eestit ning eriti Tallinna kui atraktiivset reisisihtkohta tutvustavaid artikleid. Näiteks toimus Prantsuse majandusajakirjanike visiit Eestisse mais 2010.

Prantsuse ettevõtjad huvituvad peamiselt Eesti investeerimiskliimast ja alustatava ettevõttega seotud asjaajamistest, valdkondadest parfümeeriamüügist, ehitusest ja IT-koostööst. Peamiseks takistuseks koostöö sujumisel saab tihtilugu keeleprobleem – prantsuse ettevõtjad ei suhtle eriti inglise keeles.

Eraldi väärib märkimist Eesti Pariisi saatkonna tihe koostöö Pariisi MEDEFiga (Prantsusmaa ettevõtjate liit). Tänu MEDEF Pariisi juhi Remy Robinet Duffo toetusele on saanud võimalikuks paljud kohtumised, visiidid ning seminarid.

Alates 2000. aasta maist tegutseb Tallinnas Prantsuse-Eesti Äriklubi (CAFE), mis koondab Eestis tegutsevaid Prantsuse ettevõtteid.

Eesti-Prantsuse kaubavahetus aastatel 2000-2009 (miljonites kroonides):

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist
*1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Peale EL-ga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi.

2009. aastal oli kaubavahetuse käive Prantsusmaaga 5246 mln EEK. Kaubavahetuse bilanss oli negatiivne 571 mln EEK. Käibe järgi asetus Prantsusmaa Eestile 11. kaubanduspartneriks (2,4% kogukäibest). Riikide järjestuses oli Prantsusmaa ekspordi osas Eestile 12. partner (2337 mln EEK), impordi osas 9. partner (2909 mln EEK), osatähtsustega vastavalt 2,3% ja 2,5%. 2008. aastaga võrreldes kasvas eksport 30,5% ja import vähenes 15%.

Kaubagruppide osas olid 2009. a. Eesti peamised ekspordiartiklid Prantsusmaale mineraalsed tooted (34,6%), tööstuskaubad (18,2%) ning masinad ja seadmed (9,6%). Imporditi peamiselt relvi ja laskemoona (12,9%); keemiatooteid (12,6 %) ning valmistoidukaupu ja jooke (12,5%).

INVESTEERINGUD EESTISSE

Prantsusmaa otseinvesteeringud Eestisse seisuga 31.12.2009 moodustasid 2,6 mld EEK (1,5% Eestisse tehtud välisinvesteeringutest). Investeeritud on elektrienergia, gaasi-ja veevarustusse (44,8%), kinnisvarasektorisse (26%), hulgi-ja jaekaubandusse (10, 8%) ning vähesel määral ka töötlevasse tööstusse. .

31.12.2009 seisuga moodustasid Eesti otsesed välisinvesteeringud Prantsusmaale 0,2 mld EEK, mis oli 0,3% Eesti tehtud otseinvesteeringutest välisriikidesse. Ligi 82% investeeringutest on läinud kinnisvarasektorisse.

27. jaanuaril 2010 kiitis Eesti Energia nõukogu heaks jäätmetel töötava koostootmisjaama ehituslepingu ning andis sellega kinnituse jaama rajamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. 2009. aasta suvel läbiviidud hanke tulemusena on jäätmepõletusjaama rajajaks Prantsuse ettevõtte Constructions Industrielles De La Mediterranee (CNIM). Eesti Energia valis CNIM-i Iru uue prügipõletusjaama ehitajaks “võtmed kätte” põhimõttel. Iru elektrijaama kõrvale rajatava uue elektri-ja soojusjaama maksumus on ca 1,5 miljardit krooni ning seal on plaanis aastas ära põletada kuni 220 000 tonni Eestis tekkivaid jäätmeid. Leping Eesti Energia ja CNIM’i vahel sõlmiti pidulikult 11. märtsil 2010.

Kaitsekoostöö

Peale üldiste raamlepingute ja tiheda koostöö NATO-s ja Euroopa Liidu julgeoleku ja kaitsepoliitika vallas on Eesti ja Prantsusmaa sõlminud ka kaitseministeeriumide vahelise kahepoolse kaitsealase koostöölepingu, mis kirjutati alla 11. mail 1994. Vastavalt lepingule on põhirõhk suunatud Eesti riigikaitsevaldkondade arendamisele: sõjaväe ülesehitamine, sõjaväeadministratsiooni asjaajamine, ohvitseride ja spetsialistide väljaõpe, sõjaväeseadusandluse väljatöötamine, sõjaajalugu, sõjaväesport.

Prantsusmaa osaleb kõigis tähtsamates Balti riikide kaitsealase abistamise projektides, nagu BALTRON ning BALTSEA. ja on toetanud ka prantsuse keele õpet Eesti Kaitsejõududes. Veebruaris 2007 sai teoks Eesti ajaloo suurim kaitseotstarbelise tehnika ostu-müügitehing. Kahe aasta jooksul tarnis MBDA France ja SAAB AB konsortsium Eesti kaitseministeeriumile integreeritud õhukaitsesüsteemi. Hanke kogumaksumuseks on umbes miljard krooni.

Eesti peab Prantsusmaaga erinevaid konsultatsioone julgeoleku teemadel: julgeolekupoliitilised konsultatsioonid toimusid Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide ja julgeolekupoliitika osakonna direktori Margus Kolga juhtimisel Pariisis 15.-16.02.10. Kaitseministeeriumi juhitavad poliitilis-sõjalised konsultatsioonid olid viimati Pariisis 21.10.2009. Regulaarsed on Balti-Prantsuse välis- ja julgeolekupoliitika seminarid, järgmine, järjekorras juba viies, toimub septembris Pariisis.

Prantsusmaa osaleb NATO poolt korraldatavas Balti riikide õhuturbes – esimene rotatsioon oli aprill-juuli 2007, teine rotatsioon jaanuar-aprill 2010. Viimase raames korraldas Prantsusmaa Eesti õhuruumi kaitset renegaatlennukite vastu ka Tallinnas 22.-23.04.10 toimunud NATO välisministrite mitteametliku kohtumise ajal.

Siseministeeriumide koostöö

Prantsusmaa ja Eesti siseministeeriumi kontaktid loodi 1997. a. Koostöö raames on nii politseil, piirivalvel, Kodakondsus- ja Migratsiooniametil kui ka Päästeametil olnud mitmeid ühiseid koolitusprogramme. Igal aastal on Eesti politseitöötajatel võimalik õppida Prantsuse kõrgemas politseikoolis, Piirivalveametil on head kontaktid meresandarmeeria ja piiripolitseiga. Siseministeeriumi haldusalas olevatele ametitele on ostetud prantsuse tehnikat, näiteks firma SAGEM sõrmejälgede töötlemise ja otsimise digitaalne süsteem keskkriminaalpolitseile ning firma Thomson-CSF vaatlusseadmed (liikumisandurid) Eesti idapiiril. Koostööd tehakse samuti isikut tõendavate dokumentide väljatöötamisel ja võltsdokumentide tuvastamisel.

Hea koostöö toimub veel õigusabi palvete lahendamisel, samuti väljaõppe organiseerimisel näiteks eriüksuste koolitamisel.

Põllumajandusalane koostöö

Eesti põllumajandussektori huvi Prantsusmaa turu vastu kasvab pidevalt. Eesti ettevõtjad on olnud järjest enam esindatud peamistel põllumajandusmessidel, nii messi SIAL (Salon international de l’agroalimentaire, Rahvusvaheline põllumajandustoiduainete mess; 2010 toimub oktoobrikuus Paris Nord Villepinte’is) kui ka publikule suunatud põllumajandusmessi SIA külastavad regulaarselt Eesti Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö

2.07.2002. a. kirjutati alla koostöölepingule Prantsuse-Eesti teadus- ja tehnoloogiaalase koostööprogrammi käivitamiseks. Teadusprojektide valdkonnad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, biomeditsiin, metsandus, ökoloogia, keemia, arstiteadused, biofüüsika, mehaanika.

Georges Frédéric Parrot' nimelise koostööprogrammi eesmärgiks on soodustada ning arendada kõrgetasemelist teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd kahe maa teadusasutuste vahel. Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi ja Prantsuse Vabariigi Välisministeeriumi võrdsel kaasfinantseerimisel loodud programm võimaldab luua Prantsuse-Eesti teadusalaseid töögruppe ühiste teadusprojektide läbiviimiseks. Programmi raames läbiviidaval avalikul konkursil võivad projekte esitada kõik teaduslaborid ja uurimisgrupid, mis kuuluvad kõrgkoolide, teadusasutuste või ettevõtete koosseisu. Konkurss hõlmab kõiki teadusvaldkondi.

Keeleõpe

Prantsusmaa toetab prantsuse keele õpetamist Eestis. Lisaks abile, mida osutatakse neljale prantsuse lütseumile, on tihe koostöö veel kahe kõrgema õppeasutusega - Tartu Ülikooli prantsuse uuringute keskuse ning Tallinna Ülikooliga. 1998. aastal algatasid Prantsuse saatkond ja Prantsuse Kultuuri ja Keelealase Koostöö keskus riigiametnike prantsuse keele koolitusprogrammi. See programm arenes 1999. aastal Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni, Prantsusmaa, Belgia prantsuskeelse kogukonna ja Luksemburgi Suurhertsogiriigiga allkirjastatud lepinguks, mille alusel kasutas kuni aastani 2009 ligi 4000 Eesti riigiametnikku võimalust õppida prantsuse keelt ja kultuuri. Peamiselt koolitustest, intensiivkursustest ja individuaalõppest koosnev koolitusprogramm jätkub Prantsuse saatkonna toel ja on avatud kõigile riigiametnikele. Koolituse eesmärgiks on saavutada enamiku osalenute puhul selline tase, mis võimaldab prantsuse keeles ametivestlust pidada, kirjutada ning kasutada prantsuse keelt töökeelena ka laiemalt. Koostöös Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooniga on olnud täiendavalt võimalik ka keeleõppepraktika Prantsusmaal ja Belgias kuni viiele tippametnikule aastas.

Koostöös Ida keelte ja kultuuride instituudi INALCO eesti keele sektsiooniga on traditsiooniks kujunenud 14. märtsil emakeelepäeva tähistamine Eesti saatkonnas. Juba mitmendat aastat on toimunud saatkonnas 14. märtsil emakeelepäeva tähistav õhtu, kuhu on kutsutud INALCO eesti keele tudengid. Samuti tähistatakse Eestis igal aastal frankofoonia päeva mitmesuguste üritustega.

Kultuurisuhted

Kultuurikoostöö kahe riigi vahel on aktiivne. Eesti kultuuri Prantsusmaal esindab 2007. a. algusest saatkonna juures töötav kultuurinõunik, aastatel 2001-2008 tegutses Pariisis ka Eesti Instituudi filiaal. Kohalikul tasandil on arvuliselt sõprusühinguid, kelle kaasabil organiseeritakse regulaarselt Eestit tutvustavaid üritusi. Tänuväärseteks partneriteks Eesti kultuuri tutvustamisel on Eesti sõpruslinnad: Võru sõpruslinn Chambrey-les Tours ja Saue sõpruslinn Quincy-Sous-Sénart ning Eesti aukonsulid Lille’is, Lyonis, Nancys, Toulouse’is ja Bordeaux’s.

Eesti kultuuriürituste toimumisel on olnud aegade jooksul aktiivseteks koostööpartneriteks ka Soome ja Ungari Instituudid Pariisis.

Eesti muusikud on Prantsusmaal hinnatud ning eesti muusika ettekanded (eelkõige Pärt, Tüür, Tulve) on oma koha leidnud paljude prantsuse kollektiivide repertuaaris. Kaasaegse muusika ansambel Aleph on tutvustanud mitmel hooajal eesti noorte heliloojate loomingut (Helena Tulve, Age Hirv jt.). Pariisi nimekaid orkestreid dirigeerivad regulaarselt Neeme ja Paavo Järvi, Opéra Garnier’ ballette on mitmel korral juhatanud Vello Pähn. Hooajast 2006/2007 on Orchestre de Bretagne’i kunstiline nõustaja Olari Elts. Eesti professionaalsed koorid on esinenud Prantsusmaal nii saatkonna kui kohalike muusikaorganisatsioonide kutsel. 4.-5. veebruaril 2009 ning ka 2. ja 3. juunil 2010 juhatas dirigent Paavo Järvi Pariisi orkestri kontserte Pleyel’i saalis. Hooajal 2010/2011 saab temast selle orkestri peadirigent.

Eesti kirjandus ja luule on prantsuse lugejateni jõudnud tänu väheste tõlkijate nagu Antoine Chalvin, Jean-Luc Moreau, Jean-Pascal Ollivry jpt. aastatepikkusele pühendunud tegevusele. 2004 ilmus Antoine Chalvini tõlkes Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg”. Prantsuse keelde on tõlgitud teiste seas Tõnu Õnnepalu, Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Arvo Valtoni ja Karl Ristikivi teoseid. Eesti kirjanduse tõlked on pälvinud kõrgeid auhindu. 1989. a. pälvis Jaan Krossi “Keisri hull” parima välismaise raamatu auhinna Prix du meilleur livre étranger ja 2003. a. Jaan Kaplinski luulekogu “Tolmu igatsus” auhinna Prix Max Jacob.
Tänu koostööle Eesti Rahvusraamatukoguga täieneb aasta-aastalt Pariisi Põhjamaade Raamatukogu Eesti kirjanduse fond, kuhu kuulub 200 000 Põhjamaade ja Eesti teemalist teost.

Eesti filmikunst on esindatud iga-aastastel Roueni Põhjamaade filmifestivalil ja Clermond-Ferrand’i lühifilmide festivalil. 2007. a. Cannes’i filmifestivalil linastus esmakordselt ka Eesti täispikk mängufilm: Kadri Kõusaare „Magnus”.

Eesti kunst, foto ja disain on olnud esindatud paljudel Prantsusmaa festivalidel. Eesti disainerid osalevad regulaarselt Prantsusmaa disainimessidel.

Mitmed eesti kunstnikud on leidnud oma elupaiga Prantsusmaal või seal ka õppinud (Maire Männik, kes on õppinud nii Académie de la Grande Chaumière’is kui École des Beaux-Arts’is, Rein Tammik, Urmo Raus, Kaia Kiik). Nii Eesti kultuurinõuniku Pariisis vahendusel kui tänu otsekontaktidele on mitmel pool Prantsusmaal nii galeriides kui festivalidel (Pariis, Rennes, Lille, Nice, Lyon, Reims jne) korraldatud foto-, kaasaegse, aga ka 20. saj. algupoole kunsti näitusi.

Prantsuse kultuuri Eestis tutvustab Prantsuse Kultuurikeskus, millel on ühtlasi ka infokeskuse funktsioon ja mis korraldab tihedas koostöös Eesti partneritega prantsuse kultuuri tutvustavaid üritusi. Aastatel 1996 – 2008 tegutses Raamatukogus prantsuse kirjanduse saal. Prantsuse keelt ja kultuuri tutvustaval ning propageerival rahvusvahelisel organisatsioonil Alliance Française on Eestis filiaal.

Eestis on viimastel aastatel toimunud mitmeid olulisi Prantsuse kunsti ja arhitektuurinäitusi, millega kaasnenud ka kunstnike, kriitikute ja kuraatorite kohtumised. Mitmeaastane koostöö seob Tallinna ja Lyoni valgusfestivale. Arhitektuurivaldkonnas toimub prantslastega kõige tihedam koostöö üle-euroopalise noortele arhitektidele suunatud arhitektuurivõistluse Europan korraldamise raames.

Viimaste aastate jooksul on eesti keelde tõlgitud sadakond prantsuse kirjanike ja filosoofide teost (B. Pascal, J.-J. Rousseau, S. de Beauvoir, J. Giono, J. Genet, G. Bachlard, A. Makïne, M. Yourcenar jpt).
Eesti Vabariigi 90. juubeli puhul oli 2008. aastal Eesti kultuuri tutvustavate sündmuste kava Prantsusmaal erakordselt tihe. Ühtekokku korraldati eriilmelisi üritusi kümnes linnas üle Prantsusmaa. Publikut kokku oli neil üritustel kokku hinnanguliselt tuhandetes. Esines kümneid Eesti kollektiive ja Eestit tutvustavaid lektoreid (sh ka prantslasi).

Prantsusmaal tähistati 2009. aastal Balti keti 20. aastapäeva: 8. septembril toimus Prantsuse senatis kõrgetasemeline kollokvium, avati fotonäitus ja näidati dokflmi „Balti tee“. 7. oktoobril avati Galeriis Rivoli 59 näitus „Mateeriad 2009”, mida kureeris endises kunstnikesquatist kujunenud aktiivse assotsiatsiooni 59 Rivoli juhatuse liige Kaia Kiik. 25. novembrini olid väljas Jüri ja Terje Ojaveri, Tiiu Kirsipuu ja Erik Alalooga tööd. 9. oktoobril korraldati Pariisi Põhjamaade Raamatukogus koostöös INALCO esindajatega esimene õhtu sarjast „Les langues en Estonie” („Eesti keeled”). Kuni 2010. a. veebruarini oli saatkonnas avatud fotograaf Toomas Kalve näitus „Tagasi Pariisis”.

Ettevalmistamisel on Eesti kultuurifestival Pariisis ja Pariisi regioonis novembris 2011.