Ambassade d' Estonie en France ą Paris :: Sündmused ja teated

Vox Clamantis esineb Prantsusmaa kuulsaimal muusikafestivalil Nantes'is

Wed, 01 Feb 2012 11:10:11 GMT

Vox Clamantis esineb Prantsusmaa kuulsaimal muusikafestivalil Nantes'is
Gregoriaani ja varajase muusika ansamblil Vox Clamantis on käsil järjekordne välisreis – peasihiks Prantsusmaa suuremaid ja tuntumaid muusikafestivale „La Folle Journée“ Nantes'is. Aasta tagasi tegid nad seal end tuttavaks Ferenc Liszti muusikat esitades ja said tagasikutse.

Eesti ansambel annab oma kunstilise juhi Jaan-Eik Tulve juhatusel suurfestivali programmis kokku koguni üksteist kontserti. Alustati kolme kontserdiga 28. ja 29. jaanuaril pidustuste regionaalprogrammis – 28. jaanuaril lauldi kell 14 Saint-Nazaire'is Frantsiskaanide galeriis ja pärastlõunal kell 17.45 veel Challans'is Jumalaema kirikus, pühapäeva 29. jaanuari kontsert algas kell 16 Saumur'is Saint Louis' kabelis.

Jaan-Eik Tulve teatas Prantsusmaalt kolme esimese kontserdi järel: „Kõik esimesed esinemised on läinud täismajadele ja möödunud väga sooja vastuvõtuga. Arvo Pärdi ettekandel vajame suuremat koosseisu just naislauljate osas, ja me ansambel esineb nüüd juba 16-liikmelisena...“

Kõikjal, nii ka kaheksal kontserdil 1. kuni 5. veebruarini Nantes'is, lauldakse Jaan-Eik Tulve käe all iga päev sama kava: Cyrillus Kreegi vaimuliku rahvalaulu seadena õhtuse jumalateenistuse alguslaul „Kiida mu hing Issandat“, seejärel kõlamas kaks õigeusuhümni „Svete tihhi“. Kava põhiosa moodustavad aga kuus osa Arvo Pärdi suurteosest „Kanon Pokajanen“, mis tervikuna kestab vähemalt poolteist tundi ega mahuks ettenähtud programmi raamesse.

Arvo Pärdi „Kanon Pokajaneni“ (1996) õigeusu patukahetsuskaanonite kirikuslaavi tekstidel põhinevast suuroopusest on ettekandel kolm oodi – „Ode I“, „Ode III“ ja „Ode VI“, seejärel „Kontakion“, „Ikos“ ning lõpupalve „Prayer after the Canon“.

Suurel rahvusvahelisel festivalil „La Folle Journée“ Nantes'is on tänavu põhiteemaks „Le Sacre Russe“, s.o vene vaimulik, aga mitte ainult vaimulik muusika, ja nii on sellele häälestatud ka Vox Clamantise kava. See on üks suuremaid festivale kogu Prantsusmaal, kus viie päeva jooksul toimub üle 200 kontserdi ja loengu ning kuulajaid tuleb umbes 200 tuhat juba palju kaugemaltki kui Prantsusmaalt.

Tänavustel pidustustel on keskseteks vene muusika suurkujud, kelle „büstid“ ka kõikjal seekordsetes reklaamides nähtavad: Rimski-Korsakov, Tšaikovski, Rahmaninov, Stravinski, Prokofjev ja Šostakovitš ning kavades veel paljud-paljud teised. Peab tunnistama, et nii võimast vene muusika väljapanekut pole ma varem ka Venemaal endal kohanud.

Nantes´is on kontserdipaikadeks põnevad eri suurusega ja kuulsate vaimuinimeste nimesid kandvad saalid siinses imposantses kongressilinnakus Cité Internationale des Congrès. Kontserdid ise on üheosalised ja peavad kestma vähem kui tunni. Festivali asutas 1995. aastal selle kunstiline juht René Martin, kes juba 1981. aastal oli algatanud praegu ka maailma ühe mainekama pianistide festivali La Roque d'Anthéronis.

Kõige suurem saal on 1900-kohaline Auditorium Pouchkine, kus kolmapäeval alustab avakontserdiga kl 17.15 austava tähelepanu osaliseks saanud Sinfonia Lahti Okko Kamu käe all, mängides Tšaikovski Sümfoonia nr 5. Orkestri tšellorühmas mängib kaasa ka Teet Järvi. Samas saalis toimub õhtuni veel kolm orkestrikontserti. Suuruselt järgmine on 800-kohaline Salle Dostoïevski, kus alustatakse kino-kontserdiga Prokofjevi „Petjast ja hundist“. Siis 450-kohaline Salle Tolstoï, kus avatakse Etsuko Hirose klaveriõhtuga Prokofjevi ja Balakirevi loomingust. Osa kontserte lähevad otseülekandele TV-kanalis Arte. Kontsertide kõrval toimub ka rida teemakohaseid loenguid.

300-kohalises Salle Pasternak'is annab oma esimese kontserdi 1. veebruaril kell 20 ka Vox Clamantis. Nende järgmisedki esinemised toimuvad peamiselt selles saalis, aga reedel lauldakse hommikul juba ka 200-kohalises Salle Gogol'is. Ei jõuaks üles lugeda kõiki nimekaid esinejaid, kellest on mitmeid kollektiive, ansambleid ja soliste ka Venemaalt.

Marketingi Instituut pakub tööd 25 noorele ekspordi müügijuhile

Mon, 23 Jan 2012 14:44:35 GMT

25 noorele ekspordi müügijuhile töö ja väljaõpe!

Marketingi Instituut, ITM Worldwide koostöös EAS’iga alustavad programmi, mille käigus saavad 25 uut ekspordi müügijuhti töö eksportivates ettevõtetes samaaegselt rahvusvahelise väljaõppega.

Suuremahulise arenguprogrammi käigus otsitakse keskmise suurusega ettevõtetesse noori ja rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisi ekspordi müügijuhte.

Praktilisi oskusi välisturul läbilöömiseks õpivad uued müügijuhid aastase arenguprogrammi raames, mis sisaldab tunnustatud rahvusvahelist 21-päevast koolitusprogrammi ja ulatusliku ekspordikogemusega mentorit kogu aastaseks perioodiks.

Ekspordirevolutsiooni programmi tutvustust näed siit
Pakume uutele ekspordi müügijuhtidele:

-       vähemalt 12-kuulist töölepingut ekspordi müügijuhina
-       põhjalikku rahvusvahelist väljaõpet
-       rahvusvahelist seminari Rootsis koos osalejatega erinevatest riikidest
-       õppekäigud Rootsi ettevõtetesse
-       isiklik rahvusvaheline müügikogemusega mentor terveks aastaks
-       programmi lõpetajale omistatakse rahvusvaheliselt tunnustatud „Diploma in International Trade Management“

Kandideerimise tingimused:

-       kõrgharidus (eelistatult tehniline)
-       inglise ja veel ühe võõrkeele oskus väga heal tasemel
-       kogemused välismaal (töötamine, õppimine, elamine)
-       soov asuda kohe tööle ekspordi müügijuhina

Kandideerimise tähtaeg on 31.jaanuar 2012

Palun saada CV ja kaaskiri aadressile mi@mi.ee

ROHKEM INFOT:

Lisainfo telefonil 56670055, 56995585
Lühitutvustus: http://mi.ee/kandideerimise-tingimused-ekspordi-mueuegijuhile
Vaata ka KKK: http://mi.ee/korduma-kippuvad-kuesimused

Ekspordirevolutsioon:

www.mi.ee/ekspordirevolutsioon
www.facebook.com/ekspordirevolutsioon

Prantsusmaal toimus Eesti, Läti ja Leedu iseseisvumise tunnustamist ja iseseisvuse taastamist käsitlev konverents.

Thu, 24 Nov 2011 11:51:00 GMT

Prantsuse Välis- ja Euroopa asjade ministeeriumi arhiivide osakonna initsiatiivil ning koostöös Eesti, Läti ja Leedu saatkondadega toimus kolmapäeval, 23. novembril Pariisi lähedal La Courneuve’is asuvas Prantsuse diplomaatiliste arhiivide keskuses konverents “Kaotatud ja taastatud iseseisvus: Balti riikide iseseisvumine ja Prantsusmaa.”

Konverents oli pühendatud Balti riikide de iure tunnustamise 90. aastapäevale ja diplomaatiliste suhete taastamise 20. aastapäevale. Esinejad nii Eestist, Lätist ja Leedust kui ka Prantsusmaalt arutlesid kahes konverentsi raames toimunud ümarlauas Prantsusmaa rolli üle ajaloolistes sündmustes, mis viisid Balti riikide iseseisvumise ja diplomaatiliste suhete sôlmimiseni ning meenutasid iseseisvuse taastamise perioodi.

Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse tunnustamise perioodi käsitleval esimesel ümarlaual analüüsisid ajaloolased ja teadurid esimese maailmasôja järgses Euroopas Balti riikide iseseisvuse tunnustamisele eelnenud konteksti ning môjusid, mis vôimaldasid kolmel riigil iseseisvuda. Eesti teemalise ettekandega esines arhivaar ja ajaloolane Peep Pillak, rääkides Prantsusmaa rollist Eesti isesesvuse tunnustamisel. Pillak tutvustas ajaloolisi aspekte Eesti ja Prantsusmaa vahelistes suhetes, pühendudes Eesti esimese suursaadiku Karl Robert Pusta ja pikka aega Pariisis elanud Eesti omariikluse eest vôitleja ja vabariigi-idee kandja Andres Dido (1855-1921) tegevusele.

Teisel ümarlaual meenutasid Balti riikide ja Prantsusmaa esindajad ajaloolisi sündmusi, mis viisid Eesti, Läti ja Leedu isesesivuse taastamise ning diplomaatiliste suhete taaskehtestamiseni. Eestit esindas iseseisvumise taastamise perioodi meenutades Eesti suursaadik Prantsusmaal Sven Jürgenson. Muljeid ja mälestusi saatkondade taasloomisest ning diplomaatiliste suhete taaskehtestamist jagasid kuulajaskonnaga Prantsusmaa suursaadikud Eestis Jacques Huntzinger (1991-1994), Lätis Jacques de Beausse (1991-1993) ja Leedus (1991-1996). Parlamentaarse diplomaatia tähtsusest rääkis Senati Prantsuse-Balti sôprusgrupi esimene president Claude Huriet. Ümarlauda juhatas Robert Schumani fondi president Jean-Dominique Giuliani.

Fotod konverentsist :

Eesti Suursaatkond Pariisis

Anu Auna lühimängufilm "Vahetus" võitis Pariisis parima lühifilmi tiitli

Wed, 16 Nov 2011 13:47:31 GMT

Anu Auna lühimängufilm "Vahetus" võitis äsja Pariisis toimunud Paris Courts Devant rahvusvahelisel lühifilmi festivalil parima välismaise lühimängufilmi tiitli. Sel aastal kandideeris festivali programmi üle 1200 filmi ning välja valiti neist vaid 70. „Vahetus“ võistles festivalil „So Far So Close“ kategoorias ning linastus festivali pidulikus avaprogrammis. Žürii esinaine prantsuse näitlejanna ja produtsent Julie Gaiet ütles auhinda üle andes järgmiselt: „Mul on hea meel tõdeda, et žürii otsus anda parima välismaise mängufilmi auhind filmile „Vahetus“ tuli ilma igasuguste vaidlusteta ja täiesti ühehäälselt. Lisaks sellele, et “Vahetus“ on meisterlikult tehtud suurepärane film, rõõmustame me ka selle üle, et see auhind läheb Eestisse, kus ei toodeta just palju filme.“ Žüriisse kuulusid veel prantsuse näitleja Bruno Putzulu, filmi-helilooja Erwann Kermorvant, Prantsuse televisiooni lühifilmide ostja Christophe Taudière ja Beaumarchais autorite liidu esinaine Corinne Bernard. Paris Courts Devant festivali parima välismaise lühifilmi auhind tuleb firmalt Cinetrad, ning selleks on režissöör Anu Auna järgmise lühimängufilmile tõlge ja subtiitrid. „Vahetuse“ jaoks on see juba üheksas festivaliauhind ja ühtlasi teine auhind Prantsusmaalt.

Lisainfo festivali kohta: http://www.courtsdevant.com/?lang=fr

„Vahetus“ on kaasaegne psühholoogiline draama kahe väga erineva taustaga naise teravast kokkupõrkest ja ootamatust taaskohtumisest, kus rivaalidest saavad kaasosalised kuritöös ja neil tuleb oma saatus üksteise kätesse usaldada.

Peaosades Mari Abel ja Katariina Lauk. Teistes osades Mait Malmsten, Indrek Sammul, Aleksander Eelmaa, Helena Meržin, Andres Puustusmaa, Juhan Ulfsak, Hilje Murel, Kertu Köösel ja Mona Pääsuke. Operaator Mart Taniel, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Piret Sootla, monteerija Margo Siimon, helilooja Erki Pärnoja, helirežissöör Horret Kuus, produtsendid Margo Siimon, Laura Talvet ja Anu Aun. Režissöör ja stsenarist Anu Aun. Filmi on tootnud Luxfilm. Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Nisi Masa Estonia.

Täpsemat infot filmi kohta leiab:

http://luxfilm.ee/est/looming/luhimangufilmid/vahetus/

Laste jõulupidu Eesti Suursaatkonnas Pariisis

Sat, 10 Dec 2011 11:34:35 GMT

Kallid lapsed!

Olete koos vanematega oodatud jõulupeole, mis toimub

laupäeval 10. detsembril 15.00 – 19.00

Eesti Suursaatkonnas Pariisis

(17, rue de la Baume, 75008 Paris)

Pikk aasta on läbi saamas ja taas on käes aeg jôuluvana tulekut oodates koos

jõule tähistada, jõululaule laulda, mängida ja piparkooke maitsta !

Palume lapsevanematel meile teada anda jôulupeol osalejate nimed

ning laste vanus e-posti teel hiljemalt 5. detsembriks.

Kohtumiseni jõulupeol!

Eesti Suursaatkond Pariisis

17 rue de la Baume, 75008 Paris

estonie@mfa.ee

Arvo Pärt saab Prantsusmaa Auleegioni ordeni

Mon, 31 Oct 2011 14:02:09 GMT

Prantsuse kultuuriminister Frédéric Mitterrand annab 2. novembril helilooja Arvo Pärdile üle Prantsusmaa kõrgeima riikliku autasu, Auleegioni ordeni rüütlikraadi.

Autasustamistseremoonia toimub algusega kell 19.30 Prantsuse kultuuriministeeriumis.

"Samaväärselt, nagu on raske sõnadesse panna Arvo Pärdi loodud muusika ilu, on raske ka kokku võtta seda, kuivõrd rohkelt au ja kuulsust on ta Eestile toonud. Väga paljud inimesed maailmas on saanud meie riigi olemasolust ja meie kultuurist teadlikuks just tänu Arvo Pärdi loomingule. Võime õigusega olla oma suure kaasmaalase üle uhked ja talle tänulikud," ütles kultuuriminister Rein Lang.

Auleegioni orden on Prantsuse presidendi poolt välja antav kõrgeim riiklik autasu, mille asutas aastal 1802 Napoleon I Bonaparte.

Eestist kuuluvad Auleegioni ordeni kavaleride hulka teiste seas president Lennart Meri, vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas, kirjanikud Jaan Kross ja Jaan Kaplinski, Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi ning kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Eesti Vabariigi valitsuse poolt osaleb kolmapäevasel autasustamistseremoonial välisminister Urmas Paet.

Arvo Pärdi tunnustamine leiab aset samaaegselt Pariisis toimuva Eesti kultuurifestivaliga "Estonie tonique". 2. novembri õhtul esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor Paul Hillieri dirigeerimisel Oratoire du Louvre's kava Arvo Pärdi loominguga. 4. novembri õhtul loomekeskuses "104" toimuval kontserdil kannavad Prantsusmaa esiettekandes ette Pärdi teose "Aadama itk" Ensemble Orchestral de Paris ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor Olari Eltsi dirigeerimisel.

Pariisis näeb Eesti nüüdisarhitektuuri

Tue, 18 Oct 2011 14:17:50 GMT

Prantsusmaal Pariisis avatakse teisipäeval, 18. oktoobril kultuurifestivali "Estonie Tonique" raames arhitektuurinäitus "BoomRoom: Uus Eesti Arhitektuur", mis juhatab sisse festivali arhitektuuriüritused. Alates tänasest Paris val de Seine’i Riikliku Arhitektuurikõrgkooli galeriis eksponeeritav väljapanek keskendub Eesti kohalikest oludest võrsunud nüüdisarhitektuuri paremikule.

Varem Londonit, Berliini ja Moskvat külastanud BoomRoom jääb Pariisis avatuks 10. novembrini.

Eesti ja Prantsusmaa koostöö on muutunud intensiivsemaks

Mon, 10 Oct 2011 07:49:20 GMT

Eesti peaminister Andrus Ansip ja Prantsusmaa peaminister François Fillon tõdesid 7. oktoobril Pariisis toimunud kohtumisel, et kahe riigi koostöö nii majanduse-, kultuuri- kui ka kaitsevaldkonnas on viimase aasta jooksul muutunud intensiivsemaks.

Kohtumise alguses tänas peaminister Ansip Prantsusmaad abi eest, mis nad meile andsid Liibanonis pantvangis olnud eestlaste vabastamisel. „Ma tänan, et te aitasite meid neil keerulistel ja rasketel aegadel, mil seitse eestlast olid Liibanonis pantvangis,“ ütles Ansip. Pantvangikriisi lahendamine eeldas tihedat rahvusvahelist koostööd, milles Prantsusmaa mängis olulist rolli.

Majandussuhetest rääkides avaldas Ansip heameelt, et Prantsusmaa on käesoleva aasta esimesel poolaastal tõusnud Eesti üheksandaks kaubanduspartneriks, kasvanud on ka Prantsusmaa otseinvesteeringud Eestisse. Ekspordi osas on Prantsusmaa samuti 9. kohal. Eksport kasvas aastaga 1,8 korda ja import üle kolmandiku.

Prantsusmaa peaminister tunnustas Eesti otsust liituda euroalaga. „Euro on Euroopa Liidu tuleviku seisukohalt fundamentaalse tähtsusega,“ ütles Fillon ning lisas, et ühisraha on majandusliku ja poliitilise koostöö mootor, mida on vaja tugevdada.

Ansip kinnitas, et Eesti toetab alalise Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESMi) varasemat jõustamist, kuna ESM on EFSFiga võrreldes tõhusam ja õiguskindlam. Praeguste plaanide kohaselt peaks ESM jõustuma 2013. aasta juulis, kuid viimasel ajal on räägitud selle võimalikust rakendamisest aasta varem ehk 2012. aasta juulist. Varasemat rakendamist pooldab Eesti ka seetõttu, et meie osalus ESMis on väiksem kui EFSFis (0,186% vs 0,26%) ja sissemakstavaks kapitaliks on 149 miljonit eurot viie aasta jooksul ning seda ei arvestata riikide võlakoormuse hulka nagu EFSFi puhul.

Euroopa Liidu uuest eelarvest rääkides ütles Ansip, et praegune eelarve maht on optimaalne. Prantsusmaa valitsusjuht kinnitas, et nad soovivad ELi eelarve stabiliseerimist, mitte vähendamist. Fillon pidas oluliseks piiriüleste taristuprojektide arendamist ELi eelarve vahenditest. Ansip sõnul on Eesti viimase kahekümne aasta jooksul ühinenud kõigi organisatsioonidega, millest me oleme unistanud. „Nüüd peaksime rohkem tähelepanu pöörama ühendusteede väljaehitamisele Euroopaga,“ ütles Eesti valitsusjuht.

Kahe riigi kultuurisuhted on samuti aktiivsed. 7. oktoobril avati Prantsuse kultuuriministeeriumis Eesti kultuurifestival „Estonie tonique“. Kaks kuud vältava kultuurifestivali näol on tegemist seni suurima Eesti kultuuri tutvustava sündmusega välisriigis. Ühtlasi kujutab festival endast siiani mahukaimat kultuurikoostöö projekti Eesti ja Prantsusmaa vahel.

Ka kaitsealana koostöö Eesti ja Prantsusmaa vahel on muutunud tihedamaks. Selle aasta septembris külastas kaitseminister Mart Laar Pariisi, kus ta allkirjastas kahepoolse kaitsealase koostöölepingu.

Peaminister sõidab Pariisi kohtuma Prantsusmaa kolleegiga

Thu, 06 Oct 2011 12:19:46 GMT

Peaminister Andrus Ansip sõidab Pariisi, et reedel, 7. oktoobril kohtuda Prantsusmaa peaminister François Filloniga. Peaministrite kohtumise teemadeks on euroala osade liikmesriikide võlakriisi lahendamise mehhanismid ning nende võimalik varasem rakendamine. Lisaks Euroopa Liidu uus eelarveperspektiiv ning julgeolekupoliitilised küsimused.

Eesti ja Prantsusmaa suhted on väga head kõikidel tasanditel, ka riikide majandussuhted arenevad stabiilselt. Selle aasta esimesel poolaastal tõusis Prantsusmaa Eesti 9. kaubanduspartneriks, 2010. aastal oli Prantsusmaa 13. kohal. Ekspordi osas on Prantsusmaa samuti 9. kohal. Kaubavahetuse käive oli 331 miljonit eurot, sellest moodustas eksport 235 miljonit (71%) ja import 96 miljonit eurot. Eksport kasvas aastaga 1,8 korda ja import üle kolmandiku.

Viimastel aastatel on ka Prantsusmaa investeeringud Eestisse suurenenud. Eesti Panga andmetel oli 30. juuni seisuga Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 1,8% pärit Prantsusmaalt kogusummas 229 miljonit eurot.

Kahe riigi kultuurisuhted on samuti aktiivsed. 7. oktoobril avatakse Prantsuse kultuuriministeeriumis Eesti kultuurifestival „Estonie tonique“. Kaks kuud vältava kultuurifestivali näol on tegemist seni suurima Eesti kultuuri tutvustava sündmusega välisriigis. Ühtlasi kujutab festival endast siiani mahukaimat kultuurikoostöö projekti Eesti ja Prantsusmaa vahel.

Peaminister Andrus Ansip käis viimati töövisiidil Prantsusmaal 2010. aastal ning Prantsusmaa peaminister François Fillon käis Eestis 2008. aastal.

Anu Auna lühimängufilm "Vahetus" võitis Prantsusmaal zürii eripreemia

Wed, 21 Sep 2011 11:27:46 GMT

Lühimängufilm "Vahetus" võitis Prantsusmaal Nancy-Lorraine‘s toimunud filmifestivalil järjekordse auhinna. Sel aastal kandideeris seitsmeteistkümnenda Aye Aye filmifestivali rahvusvahelisse võistlusprogrammi üle 1300 filmi. Võistlema valiti neist vaid 25, „Vahetus“ nende hulgas. Peale kümme päeva kestnud kinolinastusi ning filmidebatte tuli filmiprofessionaalidest ja rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikest koosneval žüriil välja valida kaks auhinnaväärilist filmi. Aye Aye filmifestival annab igal aastal välja vaid Grand Prix ning žürii eripreemia. Sel aastal otsustas Aye Aye filmifestivali neljaliikmeline žürii – koosseisus: stsenarist ja režissöör Philippe Claudel, režissöör Claire Burger, näitleja, režissöör ja produtsent Erwann Creac‘h ning maalikunstnik Sargis Hovhannisyan omistada festivali žürii eripreemia Anu Auna lühimängufilmile „Vahetus“.

„Vahetuse“ jaoks on see juba kaheksas rahvusvaheline auhind ning film on osalenud 45 filmifestivali programmis. Peagi on rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti lühimängufilmi kodumaisel publikul võimalik vaadata ka Elioni Digi-TV-st.

Täpsemat infot filmi kohta leiab:

http://luxfilm.ee/est/looming/luhimangufilmid/vahetus/

Lisainfo:

Laura Talvet

tel. 58005547

laura@luxfilm.ee

Eesti ja Prantsuse kaitsekoostöö tõuseb uuele tasemele

Tue, 13 Sep 2011 13:56:14 GMT

Kaitseminister Mart Laar allkirjastas täna koos oma Prantsuse kolleegi Gérard Longuet’ga valitsustevahelise kokkulepe, mis tihendab Eesti ja Prantsusmaa vahelist kaitsekoostööd.

Kaitseminister Mart Laar sõnul on Prantsusmaa nii NATO kui Euroopa Liidu üks aktiivsemaid ja mõjukamaid liikmesriikide. „Eestil ja Prantsuse relvajõud teevad juba täna väga tihedat koostööd Balti riikide õhuturbemissioonil ning turvavad üheskoos mereliiklust Somaalia rannikul piraatide eest. Seetõttu on mõistlik astuda samm edasi ning viia valitsustevahelise koostööleppega kahe riigi vaheline kaitsekoostöö uuele tasemele,“ ütles Laar.

Täna allkirjastatud kokkulepe vahetab välja senise, 1994. aastast pärineva kaitseministrite vahelise kokkuleppe. Leppega pannakse paika kahe riigi vahelise kaitsekoostöö peamised valdkonnad, milledeks on muuhulgas kaitseplaneerimise ja relvastushangete alane infovahetus, kaitseväelaste haridus ja väljaõpe ja küberkaitse.

Laari kohtumisel Prantsuse kaitseministri Longuet’ga olid kõne all ka Balti riikide õhuturbeoperatsiooni tulevik, küberkaitse alased küsimused ning Eesti kaitseväelaste osalemine koos prantslastega piraatlusevastasel operatsioonil Somaalia rannikul.

„Seejuures ei panusta Prantsusmaa mitte ainult regulaarselt oma hävituslennukitega Balti riikide õhuruumi kaitsmisesse, vaid tänasel kohtumisel avaldas kaitseminister Longuet ka toetust praeguse õhuturbelahendi muutmiseks alaliseks,“ sõnas kaitseminister Laar.

Kaitseminister Laar külastas ka Prantsuse Kaitseministeeriumi operatsioonide keskust, kus talle tehti ülevaade Prantsuse ja Eesti kaitseväelaste ühisest tegevusest piraatlusevastasel operatsioonil Somaalia rannikul ning käimasolevast Liibüa operatsioonist.

„Prantsuse sõjaväelased on igati rahul meie laevakaitsemeeskonna senise tegevuse ja kõrge professionaalsusega ning soovivad koostööd Eestiga jätkata ka järgmisel aastal,“ ütles Laar pärast operatsioonide keskuse külastamist.

Samuti esines kaitseminister Laar hommikul ettekandega Pariisi ülikoolis „Sciences Po“ korraldataval küberkaitse-teemalisel ümarlaual. Laar kohtus ka senaator Denis Badré’ga, kes on Prantsuse Senati Balti-Prantsuse sõprusgrupi esimees.

Pariisis jätkab tööd ja alustab oma neljandat tegevusaastat Pariisi Eesti Kool.

Sun, 25 Sep 2011 11:50:28 GMT

Kool toimub kord kuus pühapäeviti kl. 10-14 ja selle raames ôpivad erinevas vanuses lapsed eesti keelt ja kultuurilugu, mängivad ja suhtlevad teiste omavanuste eesti lastega.

Selle aasta esimeste koolipäevade kuupäevadeks on: 25/09, 16/10, 20/11, 4/12.

Kool toimub kell 10-14 Pariisi Eesti Saatkonna ruumides
17 rue de la Baume 75008 Metroo Miromesnil

Aastamaks on 50 eurot (10 koolipäeva). Esimese koolipäeva eest vôivad esmatulijad maksta 5 eurot, mis jätkamise korral vôetakse aastamaksust maha.

Oma osalusest palun teatada : lembe.lokk@sfr.fr
Täpsustada tuleks vanema ja lapse täisnimi, koordinaadid, lapse vanus ja täpne sünniaeg.

Täiendav info : lembe.lokk@sfr.fr / 06 86 18 93 11

Eesti ja Prantsusmaa sõlmivad uue kaitsekoostööleppe

Tue, 13 Sep 2011 07:25:43 GMT

Kaitseminister Mart Laar külastab teisipäeval, 13. septembril Pariisi, et allkirjastada oma Prantsuse kolleegi Gérard Longuet’ga valitsustevaheline kaitsekoostöö kokkulepe. Sõlmitav kokkulepe vahetab välja senise, 1994. aastast pärineva kaitseministrite vahelise kokkuleppe. Leppega pannakse paika kahe riigi vahelise kaitsekoostöö peamised valdkonnad, milledeks on muuhulgas kaitseplaneerimise ja relvastushangete alane infovahetus, kaitseväelaste haridus ja väljaõpe ning küberkaitse.

Kohtumisel Prantsuse kaitseministri Gérard Longuet’ga tulevad arutluse alla Balti riikide õhuturbeoperatsiooni tulevik, küberkaitse alased küsimused ning Eesti kaitseväelaste osalemine koos prantslastega piraatlusevastasel operatsioonil Somaalia rannikul.

Visiidi käigus esineb kaitseminister Laar ka ettekandega Pariisi ülikoolis „Sciences Po“ korraldataval küberkaitseteemalisel ümarlaual.

Samuti külastab Laar Prantsuse kaitseministeeriumi operatsioonide keskust, kus talle tehakse ülevaade Prantsuse ja Eesti kaitseväelaste ühisest tegevusest piraatlusevastasel operatsioonil Somaalia rannikul ning käimasolevast Liibüa operatsioonist. Laar kohtub ka senaator Denis Badré’ga, kes on Prantsuse Senati Balti- Prantsuse sõprusgrupi esimees.

Kaitseminister Laar naaseb Eestisse teisipäeva õhtul.

Pariisis leiab sügisel aset kahekuuline eesti kultuuri festival

Wed, 21 Sep 2011 11:37:47 GMT

Oktoobris ja novembris toimub Pariisis suur eesti kultuuri festival "Estonie tonique", mis on seni suurima mahuga kultuurikoostöö projekt kahe riigi vahel.

Festivali eesmärk on läbi kultuuri tutvustada Prantsusmaal Eesti
riiki ja arendada kahepoolseid suhteid kultuurivaldkonnas ja ka
laiemalt. Festivali programm on rikkalik, sisaldades näiteid pea
kõigist kultuurivaldkondadest, enim on esindatud muusika.

Kaks kuud kestva festivali programmis osaleb enam kui 200 Eesti
esinejat ja kokku toimub rohkem kui poolsada kultuurisündmust.
Festival toimub Pariisis, selle eeslinnades ja Amiens’i linnas.
Programm on üles ehitatud sellisena, et see kõnetaks võimalikult
laia publikut. Seetõttu on ka Eesti artistide esinemispaikade seas
nii ajaloolisi ja laialt tuntud kui ka uusi ja trendikamaid kohti.

Festivali korraldamine toimub Eesti ja Prantsuse kultuuri- ja
välisministeeriumide koostöös, programmi aitavad vahetult ellu viia
Pariisis asuv Prantsuse Instituut ja Eesti saatkond Pariisis.
Festivali kujunduse on loonud Eesti agentuur Der Tank.

Festival avatakse 7. oktoobril, mil toimub Eesti Rahvusmeeskoori
kontsert St Eustache’i kirikus Pariisi kesklinnas. Samal päeval
algab vabaõhuprogramm Seine’i jõe ääres, kuhu randub kümneks
päevaks viikingilaev ja pakutakse tegevust nii lastele kui
täiskasvanutele. Viikingilaeva programmi täiendavad
alternatiivmuusika õhtud sealsamas kõrval asuvas klubis Point
Éphémère.

Eesti muusikutest esinevad Pariisis lisaks Rahvusmeeskoorile veel
näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor, mis annab kaks kontserti, ühe
neist koos Ensemble Orchestral de Paris’ga ja Vox Clamantis, aga ka
Malcolm Lincoln, Villu Veski koos Sofia Rubinaga, Mari Kalkun, Svjata
Vatra, Phlox ja teised. Oma kava on festivali ajaks eesti muusikaga
täiendanud ka Paavo Järvi kunstilisel juhtimisel tegutsev Orchestre
de Paris.

Eesti teatrit esindavad NO99 ja Theatrum, lisaks toimub Madis
Kõivu ja Hando Runneli näidendi "Küüni täitmine" ettelugemine.

Festivali kinoprogrammi raames toimub Pariisis Eesti filminädal,
Prantsusmaa kinodes näidatakse Eesti joonisfilme, Amiens’i
filmifestivalil tehakse kummardus Eesti nukufilmile, lisaks toimuvad
spetsiaalsed üritused Eesti filmi 100nda sünnipäeva tähistamiseks.

Kirjandusest on esindatud nii luule, ulme kui ka muinasjutud,
festivali ajaks antakse välja eesti kirjanduse kogumik ja Kristiina
Ehini luulekogu.

Eesti kaasaegne kunst, ehtekunst, keraamika, installatsioonid ja
videokunst on mõned näited festivalil esile toodud
kunstivaldkondadest, samuti tutvustatakse kahe näituse ja
seminaride-töötubade kaudu Eesti arhitektuuri.

Programmist leiab ka Eesti kultuuripärandit tutvustavaid sündmusi, ümarlaua vormis
käsitletakse läänemeresoome temaatikat.

Lisainfo : www.estonie-tonique.fr

Suri keeleteadlane ja esseist Fanny de Sivers

Wed, 22 Jun 2011 12:11:56 GMT

Kolmapäeval, 22. juunil suri Prantsusmaal Eesti Kirjanike Liidu liige, keeleteadlane ja esseist Fanny de Sivers.

Fanny de Sivers sündis 26. oktoobril 1920 Pärnus. Ta õppis Pärnu ühisgümnaasiumis ja Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta abiellus Hans Georg von Siversiga ja lahkus 1941. aastal baltisakslaste ümberasumise käigus Eestist Saksamaale.

1949. aastast elas Fanny de Sivers Prantsusmaal, kus ta töötas tõlgi ja sekretärina riigiasutustes. Aastatel 1964–1986 töötas ta keeleteadlasena Prantsuse Riiklikus Uurimiskeskuses (CNRS). Aastatel 1993–1994 oli ta Tartu ülikooli külalisõppejõud.

Fanny de Sivers on avaldanud palju keeleteaduslikke uurimusi ning tõlkinud eesti kirjandust prantsuse keelde.

Eestisse tuleb visiidile Prantsusmaa Euroopa asjade minister Laurent Wauquiez

Thu, 16 Jun 2011 13:49:37 GMT

Neljapäeval, 16. juunil tuleb Eestisse ametlikule visiidile Prantsusmaa Euroopa asjade minister Laurent Wauquiez.

Prantsusmaa Euroopa asjade minister kohtub visiidi käigus peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga. Kohtumistel arutatakse naabruspoliitikat ja EL-i laienemist, samuti on kõne all Eesti ja Prantsusmaa suhted ning päevakajalisted rahvusvahelisted arengud.

Wauquiez avab koos Paetiga Eesti välispoliitika instituudi ja Prantsusmaa saatkonna poolt korraldatud seminari G20-st ja globaalsetest väljakutsetest ning tutvub Tallinna vanalinnaga.

Lastelaager Eestis

Wed, 27 Apr 2011 10:06:06 GMT

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (www.meis.ee, edaspidi MISA) korraldab suvel eesti keele laagri eesti päritolu noortele, kes elavad väljaspool Eesti Vabariiki.

Eesti keele laagreid (edaspidi laager) korraldatakse eesti päritolu noortele riikliku Rahvuskaaslaste programmi raames. Programm on mõeldud väljaspool Eesti Vabariiki elavate eestlaste toetamiseks ja koostööks. Traditsiooniliselt viiakse keelelaagrid läbi Eestis. Tegevuse läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

2011. aasta suvel toimub kolm laagrivahetust noortele vanuses 12 kuni 17 aastat:

• I vahetus: 5.-15. juuli;

• II vahetus: 19.-29. juuli;
• III vahetus: 2. august-12. august.

Laagri toimumise koht ei ole veel teada, kuna selleks korraldab sihtasutus konkursi ja tulemused selguvad mai alguses. Valituks osutuv keelelaagri koht:

· tagab eestikeelse suhtluskeskkonna;

· on hubane ja lapsesõbralik, vajalike ruumidega ühistegevuseks, sportimiseks, toitlustamiseks ja majutamiseks;

· vastab laagrile kehtestatud seadusandlikele nõuetele, sh nõuded hügieeni-, toitlustus- ja majutustingimustele, tuleohutusele, arstiabile, vetelpäästele, personalile jm.

· tagab noorte majutuse ja kolm korda päevas toitlustamise (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök);

· tagab elementaarsed hügieenitingimused (sh soe vesi, veeklosett);

· tagab noortele sidepidamise võimaluse oma vanemate või hooldajatega ning võimaluse omaette olemiseks, kui noorel selleks vajadus tekib

Peamine laagri eesmärk on eesti keele õpe. Tähtis on, et laagri osalejal oleksid eesti keele algteadmised ja motivatsioon õppida eesti keelt ja tutvuda eesti kultuuriga.

Laagrisse registreerimine kestab kuni 3. maini 2011.

Kui soovite, et Teie noored tuleksid laagrisse, siis ootame informatsiooni potentsiaalsete laagrisse tulijate kohta, kelle seast tehakse valik, lähtudes vanusest, soost, senisest keeleoskusest, motivatsioonist, asukohamaast ja sõidukulude suurusest.

Eesti keele laagris osalemise soovist teatamiseks tuleb täita MISA koduleheküljel http://www.meis.ee/sundmused?event_id=96 registreerimisankeet, mis sisaldab järgmisi andmeid:

• Ees- ja perekonnanimi (reisidokumendi järgses kirjapildis)
• Sünnikuupäev

• E-post

• Telefon

• Sugu
• Elukoht

• Esimesena eelistatud laagrivahetus

• Teisena eelistatud laagrivahetus

• Informatsioon selle kohta, kes sugulastest on Eesti päritolu (isa, ema, vanaisa, vanaema. Nimeliselt ei ole vaja välja tuua)

• Informatsioon eesti keele oskuse kohta

• Viisavajadus

• Pileti ostmise vajadus

• Informatsioon selle kohta, kas noor tuleb Eestisse ainult laagri ajaks või mitte

• Mitmendat korda osaleb noor keelelaagris

• Noorte poolt esitatud lühike motivatsioonikiri teemal “Miks ma tahan tulla Eestisse keelelaagrisse”. Motivatsioonikiri on eesti keeles.

• Noore erivajadused

• Noore terviseseisundi iseärasused

• Pileti ostmise vajadus

Laagris osalemine on tasuta. Võimaluste piirides kantakse laagrisse tulevatele noortele sõidupiletite kulu. Sõidupiletid ostetakse juhul, kui noored tulevad Eestisse laagrivahetuse esimesel kuupäeval ning laagrivahetuse viimasel kuupäeval lahkuvad Eestist. Kui noor enne või pärast laagrivahetust soovib viibida Eestis elavate sugulaste juures, siis ostetakse talle ühesuuna sõidupilet.

Laagrisse tuleval noorel peab olema Eestis kehtiv tervisekindlustus. Ida poolt tulijatel peab olema Schengeni riikides kehtiv reisikindlustus. Reisikindlustuse kulud maksavad vanemad.

Lisainfo :

Kristina Pirgop

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed

koordinaator

+372 6599 024

Eesti Vabariigi Suursaatkond Prantsusmaal kuulutab välja konkursi sekretäri leidmiseks

Wed, 27 Apr 2011 09:23:28 GMT

Eesti Vabariigi Suursaatkond Prantsusmaal kuulutab välja konkursi

SEKRETÄRI

ametikoha täitmiseks.

Otsime positiivse ellusuhtumisega aktiivset inimest, kellele sobib meeskonnatöö. Sekretäri põhilisteks tööülesanneteks on asjaajamise koordineerimine, telefoniteenindus, kirjade koostamine ja vormistamine ning külaliste teenindamine.

Kandidaatidelt eeldame:

head eesti ja prantsuse keele oskust
arvutikasutamise oskust (MS Word, Excel, Outlook)
head suhtlemisoskust
iseseisvust ja algatusvõimet
korrektsust ja täpsust

Kasuks tuleb:

asjaajamise alane eriharidus või töökogemus sekretärina
protokolli- ja etiketinõuete tundmine
muude võõrkeelte oskus

Omalt poolt pakume:

jooksvat tööalast väljaõpet
arendavat ja huvitavat tööd Eesti välisesinduses
kaasaegset töökeskkonda.

Kandidaatidel palume oma CV koos kaaskirja ning soovitavalt fotoga (märgusônaga „SEKRETÄR”) saata 31. maiks 2011. aastal Eesti Vabariigi Suursaatkonda Pariisis (aadress: 17 rue de la Baume, 75008 Paris, mail: estonie@mfa.ee). Lisainfo telefonil +33 1 56 62 22 00.

Eesti suursaadik Prantsusmaal andis filosoof André Glucksmannile üle Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi

Wed, 13 Apr 2011 11:19:14 GMT

Kolmapäeval, 13. aprillil andis Eesti Vabariigi suursaadik Prantsusmaal Sven Jürgenson Eesti suursaatkonnas Pariisis filosoof André Glucksmannile üle Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi. Oma töödes põhjalikult totalitaarseid režiime käsitlenud André Glucksmanni tunnustas president Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi teenetemärgiga selle aasta veebruaris.

Suursaadik Sven Jürgenson tänas André Glucksmanni pikaajalise ja aktiivse vabaduspüüdlustele pühendumise eest. Oma tegevusega on André Glucksmann suursaadiku sõnul aastate jooksul kandnud Eesti jaoks olulisi väärtusi. „Kommunistliku režiimi, olgu selleks Vietnam või Nõukogude Liit, all kannatavate järjekindla toetaja ja vabadusenõudjana on André Glucksmann pälvinud Eesti Vabariigi kõrge tunnustuse,” ütles suursaadik Sven Jürgenson teenetemärgi üleandmisele järgnenud sõnavõtus. Märkimisväärset avalikkuse tähelepanu leidis 2008. aasta augustikriisi ajal mõjuka prantsuse filosoofi, politoloogi ja esseisti, „uute filosoofide“ esindaja Glucksmanni avaldatud toetus Gruusiale.

Eesti Suursaadik Prantsusmaal andis filmiloojale ja publitsistile Vladimir-Georg Karassev-Orgusaarele üle Valgetähe IV klassi ordeni

Fri, 08 Apr 2011 11:06:23 GMT

Eesti Vabariigi suursaadik Prantsusmaal Sven Jürgenson andis 8. aprillil 2011 Eesti Suursaatkonnas Pariisis Vladimir-Georg Karassev-Orgusaarele üle president Toomas Hendrik Ilvese poolt määratud Valgetähe IV klassi ordeni.

Vladimir Georg Karassev-Orgusaar on sündinud 1931. aastal Tallinnas. Pärast kirjanduse ja ajaloo õpinguid Tomski ülikoolis Venemaal õppis ta kinematograafiat Riiklikus Kinematograafia Instituudis Moskvas. Eestisse naasnuna tegi Karassev-Orgusaar 1960. aastatel Tallinnfilmi ja Eesti Telefilmi juures peamiselt tõsielufilme. Aastast 1968 kuulus ta Eesti Telefilmi toimetuskolleegiumi. Samal ajal töötas ta poole kohaga nädalalehe Sirp ja Vasar filmikriitika osakonnas. Pärast 1971. aastal valminud mängufilmi „Lindpriid” esituskeeldu ning sellele järgnenud filmitöökeeldu taotles Karassev-Orgusaar 1976. aasta kevadel Cannes’i filmifestivalile sõites Prantsusmaal poliitilist varjupaika ja elab sellest ajast Pariisis.

1981. aastast alustas Karassev-Orgusaar ligi poolteise aastakümne pikkust koostööd raadio Vaba Euroopa eesti ja venekeelsete saadete toimetustega. Aasta hiljem algatas ta Vaba Euroopa vahendusel Langenud Vabadusvõitleja päeva tähistamise mõtte 27. märtsil poliitilisel põhjusel vangistatud eesti teadlase Jüri Kuke hukkumise tähtpäeval. 1990. aastal valiti Vladimir Georg Karassev-Orgusaar Eesti Kongressi liikmeks ja ta oli kahel järgneval aastal Eesti Komitee esindajaks Prantsusmaal. 1991. aastal loodud Association France–Estonie — Pont de la Démocratie asutaja ning kaaspresidendina on Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar aastate jooksul aktiivselt kaasa aidanud Eesti tutvustamisele Prantsusmaal.