1961. aastal sündinud Guellerin on omandanud ärijuhtimise magistrikraadi San Franciscos ja töötanud New Yorgis USA-s. Praegu on ta Nantes Atlantique disainikooli rektor ja alates 2007. aastast ka ülemaailmse disaini-, kunsti- ja meediakõrgkoolide assotsiatsiooni Cumulus president.

Guellerini konsulaarpiirkonnaks Pays de la Loire ja Bretagne. Aukonsulaat asub Nantes Atlantique disainikooli ruumes aadressil Rue Christian-Pauc, 44306 Nantes Cedex 3. Aukonsuliga saab ühendust telefonil +33 2 5113 5070, faksil 33 2 5113 5065 ja e-posti aadressil c.guellerin@ecoledesign.com.

Eestil on lisaks Guellerinile Prantsusmaal aukonsul ka Bordeauxs, Lille'is, Lyonis, Nancys ja Toulouse'is.

Lisaks täiskasvanute zürii peaauhinnale Grand Prix Victor Hugo, noorte zürii peaauhinnale Grand Prix Boris Vian, pälvis  Karmo Nigula parima meesnäitleja auhinna Prix Gerard Philippe. Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi ôpilased Kadri Sirkas, Miina Pärn, Elise Kaselaid, Engeli Vennik, Jonathan Peterson, Karmo Nigula, Jaak Erik Laja ja Karl-Erik Talvet esitasid festivalil lavastaja Lembit Petersoni ja prantsuse keele õpetajate Triinu Tamme ja Eneken Laugeni juhendamisel Matei Visniec’i näidendi "Teine pärnapuu vasakul" pôhjal lavastatud etenduse.

Saint-Malo teatrifestivalil osales 19 teatritruppi 12. riigist. Nelja päeva jooksul esitas iga trupp ühe prantsuskeelse lühietenduse. Juba seitsmendat aastat toimunud teatrifestivali eesmärgiks on anda eri riikidest pärit noortele vôimalus end teatrilaval prantsuse keeles väljendada, samuti kohtuda omavanuste keelehuvilistega teistest Euroopa riikidest.

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi ôpilaste esituses näeb Saint-Malo festivalil auhinnatud etendust ka Pariisis 6. aprillil toimuval teatriôhtul, mille korraldab Eesti Suursaatkond koostöös assotsiatsiooniga France-Estonie.

Isikute ja sõidukite riigipiiri ületamise kontrollis ning riigipiiri valvamisel kohaldatakse Schengeni piirieeskirjades, riigipiiri seaduses ja piirirežiimi eeskirjas sätestatud nõudeid. Riigipiiri valvamisel osaleb ka Kaitseliit.

Ajutisest piirikontrollist üksikasjalikumalt.

Väljapanek koondab autorite poolt viimastel aastatel erinevas formaadis (maal, foto, installatsioon) teostatud ja temaatiliselt seotud töid. Sealhulgas eksponeerib Kiwa oma hajuvat musta ruutu, Taavi Piibemann esitleb fotoseeriat “Kasutatud kirjandus” ja Toomas Thetloff teost „Ettevaatust aste“.

Stiimuli - nii sensoorse stimulatsiooni kui ka motivatsiooni - puudumise erinevaid näiteid, lahendusi, järel- ja kõrvalnähte transleeriv näitus jääb avatuks 4.aprillini aadressil Rivoli tn 59, Paris 1. linnaosas.

Väljapaneku kuraator on Erkki Luuk.

Näituse teostumisele aitasid kaasa Pariisi linnavalitsus, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Välisministeerium, Eesti Kultuurkapital, Kaasaegse Kunsti Eesti keskus, Eesti Suursaatkond Pariisis, Association Rivoli 59 ja selle juhatuse liige kunstnik Kaia Kiik.

Lisainfo: Erkki Luuk : + 372 58 06 85 18

Prantsusmaa eurominister Lellouche kinnitas Eesti välisministrile, et Prantsusmaa panustab Euroopa julgeolekusse ning järgib kindlalt NATO kollektiivkaitse põhimõtteid ja koostööd Euroopa Liidus. Minister Lellouche väljendas Prantsusmaa soovi alustada julgeolekualaste konsultatsioonide seeriat Eestiga. Välisminister Paeti sõnul on oluline NATO ühtsus, sealhulgas avatud julgeolekualane suhtlemine Prantsusmaaga. Rääkides julgeolekukoostööst peatusid ministrid ka kavandataval Mistral tüüpi laevade Venemaale müümise teemal.

Paet ja Lellouche kõnelesid veel olukorrast Afganistanis ning sõjalis-tsiviilse koostöö parandamisest. Välisminister Paet rõhutas jätkusuutlikkuse tagamise vajadust nii julgeolekujõudude isikkoosseisu suurendamisel kui arenguabi projektide rakendamisel. „Väga oluline on ka see, et afgaanid saaksid hakata võtma vastutust oma riigi julgeoleku ja arengu eest,“ lausus Paet. Eesti välisministri sõnul on väga oluline ka Afganistani naaberriikide senisest suurem kaasamine Afganistani ülesehitusse.

Kõneldes kandideerimisest ELi justiits- ja siseküsimuste IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks rõhutas Paet, et Eesti peab oluliseks infotehnoloogia senisest efektiivsemat kasutamist ELi sisejulgeoleku valdkonnas, mistõttu on vajalik luua eraldiseisev IT-agentuur. „Eesti esitas ametliku sooviavalduse saada Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks vahetult enne jõule. Võttes arvesse Eesti arenenud IT-sektorit usume, et Eestil on olemas kõik eeldused, et olla loodavale agentuurile heaks asukohamaaks,“ sõnas välisminister. Paet lisas, et oluline on järgida 2003. aasta Euroopa Ülemkogu otsust, mille kohaselt peavad uued Euroopa Liidu agentuurid paiknema uutes liikmesriikides.

Euroopa Liidu välisteenistusest ja Lissaboni lepingust rääkides märkis välisminister Paet, et leppe rakendamine ning ühise välisteenistuse loomine aitab ühenduse välispoliitikat ühtsemaks ning seeläbi ka üleilmselt mõjukamaks muuta. „Soovime, et tugev ja laiahaardeline Euroopa Liidu välisteenistus vormuks juba eelseisvaks aprilliks, et jõuda 2012. aastaks täie mehitatuseni,“ ütles Paet.

Eurole üleminek suurendab välisminister Urmas Paeti sõnul olulisel määral Eesti elanike ja Eestisse investeerijate kindlustunnet majanduskeskkonna stabiilsuse suhtes. „Eesti soovib kõiki nõudeid täites ühineda euro-alaga 2011. aasta algul,“ ütles Paet.

Paet sõnas, et aukonsulaat aitab kaasa Eesti tutvustamisele Bordeaux's ning Prantsusmaal laiemalt.

Ta märkis, et Tallinn ja Bordeaux kuuluvad mõlemad UNESCO maailmapärandi linnade hulka ning võiksid teha aktiivset koostööd nii õpilasvahetuse, turismi, majanduse kui kultuuri valdkonnas.

"Meie uuel aukonsulil on pikaajaline finantssektoris töötamise kogemus ning mitmed kontaktid kohalikus kaubanduskojas, seega loodame, et aukonsuli initsiatiivil saame käivitada erinevaid koostööprojekte," ütles Paet.

Aukonsul de Barillon sõnas, et Bordeaux on tuntud sadamalinn, kus on arenenud aktiivne konsulaarvõrgustik 33 aukonsuliga. Ta lisas, et Eesti aukonsulaadi avamine Bordeaux's annab hea võimaluse Eesti paremaks tutvustamiseks.

Christian Roger Emmanuel de Barillon on pikki aastaid olnud tegev panganduses, töötades Prantsusmaa erinevates piirkondades. Samuti on ta aastaid töötanud Prantsusmaa endise pea- ning välisministri Alain Marie Juppe finants- ja administratiivnõunikuna.

Aukonsulaat asub aadressil 14 Place des Quinconces, 33000 Bordeaux, Prantsumaa.

Lisaks uuele aukonsulile Bordeaux's on Eestil Prantsusmaal veel neli aukonsulit: Toulouseis, Lyonis, Nancys ja Lilleis.

Juhime tähelepanu, et alates 29. juunist k.a saab korduvpassi posti teel taotleda vaid alla 6-aastastele lastele. Korduvpassi saab posti teel taotleda ka juhul, kui eelnevalt väljastatud sõrmejäljekujutisega passi väljastamisest on möödunud vähem kui 2 aastat.

Kui soovite taotleda omale uut korduvpassi enne passis sõrmejäljekujutise kasutuselevõtmist (passi kehtivuse lõpuni on jäänud vaid paar kuud vms põhjusel), saate posti teel taotlusi esitada veel kuni 28. juunini 2009 (hilisema postitempli kuupäeva kandva taotluse korral tuleb sõrmejälgede hõivamiseks isiklikult kohale minna kas Eesti välisesindusse või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroodesse Eestis).

Täiendavat teavet sõrmejälgede hõivamise, nende kasutamise ja muude küsimuste kohta saab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodulehelt.

Viisakutse nõudest  loobumine tähendab, et viisataotleja ei pea edaspidi esitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametis või muus vormis kinnitatud kutset ja oma reisieesmärgi tõendamiseks piisab edaspidi teistest asjassepuutuvatest dokumentidest.

Kutse nõudest loobumine teeb viisataotlejale asjaajamise kiiremaks ja lihtsamaks. Kõik muud viisa taotlemise nõuded jäävad endiseks.

Kõige olulisem on, et viisataotleja esitab oma reisiplaanid ausalt ja arusaadavalt, märgib viisataotluses korrektselt oma peamise kontakti ja viibimiskoha Eestis. Samaks jääb nõue esitada dokumendid, mis tõendavad reisi eesmärki ja vahendite olemasolu edasi-tagasi reisiks, ülalpidamiseks ja majutuseks. Kasuks tuleb ka, kui viisataotleja näitab ära oma sideme Eestiga (näiteks perekonnaseisudokumendid või külastatava vabas vormis kiri või e-mail, milles kirjeldatakse sidemeid viisataotlejaga).

Konsulil on jätkuvalt õigus paluda viisataotlejal või asjassepuutuval isikul või organisatsioonil esitada suulisi või kirjalikke selgitusi viisa aluseks olevate asjaolude kohta. Nagu senigi võib konsul paluda esitada dokumente, mis tõendavad viisataotleja kavatsust viisa kehtivuse lõppemisel Schengeni ruumist lahkuda: tagasisõidupiletid, piisavad elatusvahendid, tõend töökohast, tõend elukohariigis asuva kinnisvara kohta, tõend seotuse kohta elukohariigiga (perekondlikud sidemed, ametialane staatus).

Reisieesmärgi tõendamisel võib täiendavalt esitada näiteks järgmisi dokumente (nimekiri pole lõplik):

Ärireiside puhul: kohtumist, konverentsi vms. korraldava firma kirjalik kinnitus, kutsed/piletid messidele, seminaridele; dokumendid, mis kinnitavad ärisuhte olemasolu või tõendavad taotleja seotust/staatust firmas.

Eraisikute reiside puhul: majutust tõendavad dokumendid (hotelli broneering, eraisiku kiri või e-mail, mis kinnitab, et vastuvõtja võimaldab viisataotlejale majutuse); reisipaketid; sõidupiletite koopiad.