Ambassade d' Estonie en France ą Paris :: Sündmused ja teated

Kaitseväe juhataja visiit Prantsusmaale

Fri, 27 Apr 2012 07:54:34 GMT

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kohtub 27. aprillil 2012. a. Pariisis Prantsusmaa kaitseväe juhataja admiral Edouard Guillaud'ga, et arutada koostööküsimusi.

Brigaadikindral Terras arutab admiral Guillaud'ga sõjalist koostööd, käsitledes nii senitehtut kui ka võimalikke kahe liitlase vahelisi koostööplaane tulevikus, teatas kaitseväe peastaap. Samuti saab Eesti kaitseväe juhataja ülevaate Prantsusmaa kaitseväe hetkeolukorrast, võimekustest ja osalusest rahvusvahelistel operatsioonidel.

Aastal 2001 külastas Eestit toonane Prantsuse kaitseväe juhataja kindral Jean-Pierre Kelche.

Ewert and the Two Dragons alustab esinemistega Prantsusmaal

Wed, 18 Apr 2012 14:13:53 GMT

Ewert and the Two Dragons alustab 18. aprillil oma aprillikuise Prantsuse tuuri esimese kontserdi tuntud Pariisi klubis Le Point Ephémère. Soojendusbändina astub õhtul üles prantsuse muusik Arch Woodmann grupp. Pariisis olid piletid välja müüdud juba päevi enne kontserti.

Käesoleva aasta jaanuaris andis Bordeaux´s resideeruv sõltumatu plaadifirma Talitres välja Prantsusmaal ansambli Ewert and the Two Dragons plaadi "Good Man Down", kellele on see 10-aastase tegutsemisaasta kohta 65. plaat. Tegemist on esimese mitte-klassikalist muusikat viljeleva Eesti ansambliga, kelle täispikk plaat Prantsusmaal ilmub.

Plaadi ilmumist on saatnud rohke ja väga positiivne meediakaja Prantsusmaa suurimates päevalehtedes nagu „Le Monde“, „Libération“ jpt, raadiotes ja telekanalites. Eile esines ansambel otse-eetris France 3 õhtuses programmis „Ce soir ou jamais“.

Plaadifirma Talitres juht Sean Bouchard märkis, et ei ole üllatunud „Good Man Down“’i suurepärasest vastuvõtust meedia poolt ning pole kahtlustki, et bändi esimene Prantsuse tuur on võimalus oma publiku ees särada, pikk esinemiste nimekiri on uus etapp Eesti muusikute edenemises Prantsuse turul. Bouchardi sõnul on plaate enne tuuri kontserte müüdud juba ligi 2000 eksemplari.

Pariisi kontsertidele järgnevad esinemised Bordeaux´s, Toulouse´s, Hyères´s, Belfort’s ja ühel suurimal Prantsusmaa rockfestivalil Le Printemps de Bourges. Maikuus on plaanis esinemised Strasbourgis, festivalil Europavox Clermont-Ferrand´s. Tuuri kontserte toimub ka Šveitsis ja Belgias. Kontserdiplaane Prantsusmaal on suveks ja sügisekski.

Tuuri kuupäevad:

18/04: PARIS / Le Point Ephémère (w/ Arch Woodmann)
19/04: BORDEAUX / Le Rocher Palmer (w/ Arch Woodmann)
20/04: TOULOUSE / Le Connexion Café
21/04: HYERES / Théâtre Denis, Festival Faveurs de Printemps
24/04: BELFORT / La Poudrière
25/04: BOURGES / Le Printemps de Bourges (Auditorium)
27/04: NYONS / La Parenthèse – CH
28/04: BASEL / Parterre – CH
18/05: BRUXELLES / Les Nuits Botanique – Orangerie – BEL.
23/05: NANTES / Stereolux
24/05: STRASBOURG / La Laiterie
25/05: LYON / Epicerie Moderne
26/05: CLERMONT FERRAND / Festival Europavox

Eesti suursaadik andis Prantsusmaal toimunud Eesti kultuurifestivali koordinaatorile Benoît Paumier’le üle Maarjamaa Risti teenetemärgi

Fri, 13 Apr 2012 12:27:50 GMT

Neljapäeval, 12. aprillil andis Eesti suursaadik Sven Jürgenson Prantsusmaal 2011. aasta oktoobris ja novembris Pariisis ja Pariisi regioonis toimunud Eesti kultuurifestivali „Estonie tonique“ Prantsuse-poolsele koordinaatorile Benoît Paumier’le üle Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi.

Prantsuse kultuuri- ja kommunikatsiooniministeeriumi kultuuriosakonna peainspektor Benoît Paumier on varasemalt töötanud Radio France Internationali peadirektorina, Pariisi Rahvusooperi rahandus- ja haldusdirektorina, erinevatel ametipostidel Prantsuse Rahandusministeeriumis ning nõunikuna Prantsuse haridusministeeriumis.

Eesti ja Prantsusmaa vahelise kultuurikoostöö edendamise eest tunnustas president Toomas Hendrik Ilves Benoît Paumier’d Eesti Vabariigi teenetemärgiga selle aasta veebruaris.

„Benoît Paumier on andnud olulise panuse Prantsuse ja Eesti kultuurisuhete arengusse ning on selle eest pälvinud Eesti Vabariigi kõrge tunnustuse,“ ütles suursaadik teenetemärgi üleandmisele järgnenud sõnavõtus. Sven Jürgenson tänas kultuurifestivali „Estonie tonique“ koordinaatorit tema pühendumise ja kogu tehtud töö eest, tänu millele see Eesti kõigi aegade suurim kultuurifestival välismaal nii hästi korda läks ning õnnitles teda aumärgi saamise puhul.

Pariisis ja Pariisi regioonis 2011. aasta oktoobris ja novembris toimunud Eesti kultuurifestivali „Estonie tonique“ programmis osales enam kui 200 Eesti esinejat ning toimus rohkem kui poolsada sündmust kõigist kultuurivaldkondadest. Festivali eesmärgiks oli läbi kultuuri tutvustada Prantsusmaal Eesti riiki ning arendada kahepoolseid suhteid nii kultuurivaldkonnas kui ka laiemalt. Festival toimus Eesti ja Prantsuse kultuuri- ja välisministeeriumide koostöös, programmi viisid vahetult ellu Prantsuse Instituut ja Eesti suursaatkond Pariisis.

Eesti suursaadik Prantsusmaal andis kõrgele Prantsusmaa riigiametnikule Emmanuel Barbe’ile üle Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi

Thu, 12 Apr 2012 15:23:06 GMT

Kolmapäeval, 11. aprillil andis Eesti suursaadik Prantsusmaal Sven Jürgenson Prantsusmaa Euroopa Liidu asjade sekretariaadi asepeasekretärile Emmanuel Barbe’ile üle Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi.

Suursaadik Sven Jürgenson tänas Prantsusmaa Euroopa Liidu asjade sekretariaadi asepeasekretäri Eesti ja Prantsusmaa vahelise koostöö edendamise eest. „Emmanuel Barbe aitas kaasa kahe riigi vahelise kokkuleppele Euroopa Liidu IT agentuuri paiknemiseks Tallinnas ning on selle eest pälvinud Eesti Vabariigi kõrge tunnustuse,” ütles suursaadik Jürgenson teenetemärgi üleandmisele järgnenud sõnavõtus.

Teenetemärgi üleandmisel osalenud siseküsimuste nõunik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Kristo Põllu tõstis esile Emmanuel Barbe’i pühendunud tööd IT-agentuuri asukoha teemalistel läbirääkimistel konsensuse saavutamisel.

Prantsuse-Eesti ühispakkumine IT-agentuuri asukoha osas kinnitati Euroopa Liidu Justiits- ja siseküsimuste nõukogu poolt 2. detsembril 2010. aastal. Euroopa Komisjoni plaanide kohaselt alustab agentuur tööd 2012 detsembris ning selle peakontor hakkab asuma Tallinnas ning andmekeskused Prantsusmaal Strasbourgis ja Austrias Sankt Johann im Pongaus. IT-agentuuri ülesandeks on ELi turvalisusvaldkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine ja arendamine ning sidetaristu haldamine.

Eesti ja Prantsusmaa vahelise koostöö edendamise eest tunnustas president Toomas Hendrik Ilves Prantsuse Euroopa Liidu sekretariaadi justiits- ja siseküsimuste eest vastutavat asepeasekretäri Emmanuel Barbe’i Eesti Vabariigi teenetemärgiga selle aasta veebruaris.

Fotod: http://www.facebook.com/media/set/?set=a.10150794608111869.475052.139307566868&type=1

MTÜ Rahukas gümnasistide teatritrupp võitis üleeuroopalisel Saint-Malo teatrifestivalil peaauhinna

Wed, 04 Apr 2012 09:41:24 GMT

MTÜ Rahukas gümnasistide teatritrupp võitis 21.–24. märtsil 2012 Prantsusmaal toimunud Euroopa prantsuse keelt õppivate gümnaasiumiõpilaste üleeuroopalisel teatrifestivalil FETLYF 2012 noorte prantslaste žürii peaauhinna.

Truppi kuulusid Kadi Sink, Sigrit Trumm, Triinu Lepa, Ruudu Soo, Rael Siim (Tallinna Nõmme Gümnaasium) ning Märten Metsaviir, Michael Vahnitski, Carl-Kaspar Puhm (Tallinna 32. Keskkool).

Esinemine toimus Saint-Malo linnateatri Bouvet’ saalis umbes 800 vaataja ees. Eesti näitetrupp etendas Samuel Beckett’i lühinäidendit „Minek-tulek“, kuhu olid pikitud Julia Kristeva mõtteterad. Etenduse lavastas Mart Kampus, abiks oli prantsuse keele õpetaja Mare Valk. Esinemist hindasid nii korraldajate kui ka noortežürii. Etendust käis vaatamas ka Eesti suursaadik Prantsusmaal härra Sven Jürgenson abikaasaga.

Festivalil osales kokku 18 noortegruppi Hispaaniast, Kreekast, Itaaliast, Moldaaviast, Tšehhist, Rumeeniast, Venemaalt, Serbiast, Sloveeniast, Tuneesiast, Mauritiuse saarelt, Prantsusmaalt ning muidugi Eestist. Kõik, keda auhinnati, said kutse järgmise aasta festivalile, kuhu on oodatud ka Eesti.

Eesti koolinoored on sellel festivalil osalenud juba neli aastat ja seda väga edukalt - kolm eelmist aastat tuli võitjaks Tallinna Hariduskolleegium.

Euroopa prantsuse keelt õppivate gümnaasiumiõpilaste teatrifestivali FETLYF 2012 korraldasid Saint-Malo linn ning sealsed Jacques Cartier’ ja Maupertuis’ lütseumid. See oli ülelinnaline üritus, kus peale esinemiste oli tähtsal kohal omavaheline suhtlemine, keeleõpe, töötoad. Festivalilised vaatasid kõiki etendusi ning osalesid teistel FETLYF’i raames toimuvatel üritustel (rongkäik, süstasõit, piknik, matk rannikul, kohtumised kirjanike majas jne). Kõike festivalil toimuvat kajastas kohalik press.

Prantsusmaal Strasbourgis toimuvad Eesti päevad

Tue, 27 Mar 2012 14:23:56 GMT

28.–29. märtsini toimuvad Strasbourgis Eesti päevad, mille raames saab Strasbourgi arhitektuuriülikoolis kuulata loengut eesti kaasaegsest arhitektuurist, avatakse näitus „50 maja“, esineb Julia Boman Bänd ning Eesti suursaadik Prantsusmaal Sven Jürgenson peab Poliitikateaduste Instituudis Eestit tutvustava loengu.

Kolmapäeval 28. märtsil avatakse Prantsusmaal Strasbourg’is CAUE Bas-Rhin arhitektuurigaleriis näitus „50 maja“, mis tutvustab Eesti uut eramuarhitektuuri. Eksponeeritavad eramud on valminud unikaalprojekti alusel viimase 15 aasta jooksul. Näitust vahendab Prantsusmaale Eesti Arhitektuurikeskus ning selle autoriteks on arhitekt Kalle Vellevoog, sisearhitekt Tiiu Truus, graafiline disainer Martin Pedanik ja arhitektuuriteadlane Karen Jagodin. “50 maja” eksponeeriti ka 2011.a. sügisel Pariisis kultuurifestivali “Estonie tonique” raames.

Näituse avamisele eelneb arhitektuuriseminar INSA arhitektuurikoolis, kus Eesti kaasaegsest elamuarhitektuurist räägivad arhitektuuriteadlane Karen Jagodin ning arhitekt Toivo Tammik.

Õhtu lõpetab kontsert Strasbourgi tuntud kontserdipaigas Au Camionneur, kus koos Eestist pärit jazzlaulja Julia Bomaniga esinevad nimekad jazzmuusikud Strasbourgist.

Neljapäeval, 29. märtsil peab Eesti Suursaadik Prantsusmaal Sven Jürgenson Strasbourgi Poliitikateaduste Instituudis konverentsi, mis käsitleb euro kriisi, Euroopa Liidu edasise integratsiooni ja euro-atlantilise julgeoleku temaatikat.

Eesti päevi Strasbourgis korraldab Eesti Suursaatkond Pariisis koostöös Eesti Arhitektuurikeskusega, Eesti esindusega Euroopa Nõukogu juures, Strasbourgi Poliitikateaduste Instituudi, arhitektuurigalerii CAUE67 ning arhitektuurikooli INSA’ga.

Konsulaarvastuvõtt Strasbourgis

Thu, 08 Mar 2012 13:35:07 GMT

Eelneval registreerimisel on kolmapäeval, 28. märtsil Strasbourgis võimalikud kõik konsulaarteenused – sealhulgas passitaotluse esitamine koos sõrmejälgede andmisega, notariaalsed volikirjad jms.

Konsulaarvastuvõtt toimub Eesti alalises esinduses Euroopa Nõukogu juures.

Kohtumise konsuliga palume eelnevalt kokku leppida helistades Eesti saatkonna Pariisis telefonil 01.5662.2210 või kirjutades meiliaadressil estonie@mfa.ee

Suveülikool välismaal elavatele eestlastele

Thu, 08 Mar 2012 12:52:36 GMT

16.-20. juulil 2012 toimub välismaal elavatele eestlastele, kes eesti keelt hästi ei valda Otepääl Tallinna Ülikooli suveülikool. Teemaks eesti folkloor. Ettekanded on inglise keeles, kuid mängud-tantsud eestikeelsed.

Lisainfo :

http://summerschool.tlu.ee/natural-environment-as-inspiration-for-creativity/

Iivi Zajedova iivi.zajedova@tlu.ee

Cité International des Arts Pariisis võtab vastu uusi väliskunstnikke 2012. aasta II semestriks ja 2013. aasta I semestriks

Fri, 02 Mar 2012 15:52:07 GMT

Üleskutse kandideerima: Cité International des Arts 2012 – 2013 võtab vastu uusi väliskunstnikke.

• Valdkonnad
Kujutav kunst : skulptuur – fotograafia – plakatikunst – disain – näituste kureerimine, uurimustöö – graafika
Lavakunstid : teater, tants – tsirkus, tänavakunstid – dramaturgia – kaasaegne & eksperimentaalne muusika – nüüdismuusika
Kirjandus
Kino
Muud distsipliinid : performance kunst - stsenograafia – uurimustöö - arhitektuur – linnaplaneerimine ja maastikuarhitektuur – digitaalkunstid - käsitöö - mood

• Valikukriteeriumid
Rahvusvaheline praktikaprogramm Cité internationale des Arts on adresseeritud välisriikide (s.t mitte prantsuse) kunstnikele, kes soovivad tegeleda oma loome- või uurimistööga Pariisis. Projektide valikul pannakse olulist rõhku kandidaadi professionaalsusele ning tema profiilile, projekti kvaliteedile, vajadusele see ellu viia Pariisis, nägemusele ning olemasolevatele kontaktidele Prantsusmaaga.

Kandideerimistoimikutega tutvub spetsiaalselt kokku kutsutud komisjon PRANTSUSE INSTITUUDI direktrissi eesistumisel. Direktrissil on õigus kõrvaldada projekte oma otsust põhjendamata. Vastuvõetud otsused on lõplikud.

• Praktika kestus
3 järjestikust kuud (otsustab kandidaat ise) alates 2012. aasta teisest poolest kuni 2013. aasta suveni.

• Praktika tingimused
PRANTSUSE INSTITUUT PARIISIS katab ateljee (pindalaga 40m2, koos vannitoa ja köögiga) rendikulud. Kõik ülejäänud kulud katab kandidaat. (kokku 10 ateljeed)

• Kandidaadid peavad :
- omama professionaalset profiili ;
- rääkima prantsuse või inglise keelt ;
- õigustama oma senist tööd/loomingut ;
- olema oma töös ning asjaajamistes iseseisvad ;
- vabastama end praktika ajal kõikidest muudest töökohustest ;
Vanusepiiranguid ei ole.

• Dokumentide saatmine

Dokumendid palun saata Prantsuse Institituuti Eestis aadressil: kerli@ife.ee
Prantsuse Instituut Eestis edastab kandideerimistoimikud meili teel Prantsuse Instituuti Pariisis.

SOOVITUS : Saadetu maht ei tohi ületada 10Mo

• Kandideerimistähtaeg : 23. märts 2012

Rahvusarhiiv kuulutab välja riikliku programmi "Rahvuskaaslaste programm (2009-2013)" väliseesti arhiiviprojektide konkursi.

Mon, 20 Feb 2012 13:10:09 GMT

Konkurss on suunatud väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumisele, säilitamisele ja kättesaadavaks tegemisele. Konkursile on oodatud projektid, mille eesmärk 2012. aasta jooksul on:

• väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumine (ekspeditsioonid, suunatud kogumisaktsioonid), töötlemine (kogude korrastamine, kirjeldamine), säilitamine (säilitustingimuste tagamine, konserveerimine), kättesaadavaks tegemine (trükis või veebis publitseerimine), digiteerimine, tagatis- ja kasutuskoopiate valmistamine; • arhiivivõrgustiku loomine ja arendamine: mäluasutuste koostöö, väliseesti seltside, organisatsioonide, korrespondentide ja teiste kaasamine kogumisse ning infovahetusse;

• info kogumine ja koondamine, andmestu loomine ja kättesaadavaks tegemine; infomaterjalide, küsitluskavade ja muu sarnase ettevalmistamine ning levitamine eesti kogukondades; • arhiivinduslike konverentside, seminaride ja infopäevade korraldamine;

• kogukondade nõustamine praktilise arhiivitöö alal, arhiivikoolituse korraldamine; • teaduslik uurimine, mis aitaks kaasa väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kaardistamisele, kogumisele ja säilitamisele (kraadiõppurite ja teadlaste reisi- ning uurimisstipendiumid).

Taotluste esitamise tähtaeg on 5. märts 2012. Taotluse vormistamiseks vajalikud dokumendid on allalaetavad Rahvusarhiivi veebi www.ra.ee leheküljelt "Rahvuskaaslaste programmi arhiiviprojektid":

http://www.ra.ee/et/rahvuskaaslaste-programm/&i=1

Täiendav info Rahvusarhiivis: Sigrit Mahla, sigrit.mahla@ra.ee, telefon +372 738 7509.

Estonian Air tihendas Pariisi lendude ajagraafikut

Fri, 17 Feb 2012 13:25:50 GMT

Estonian Air lisab sagedusi Tallinna-Pariisi suveliinile

Alates 16. märtsist hakkab Estonian Air lendama Tallinna-Pariisi liinil kolm korda nädalas. Tipphooajal, 4. juunist kuni 31. augustini, teeb Estonian Air kuus lendu nädalas, lisades lennugraafikusse esmaspäevased, kolmapäevased ja reedesed lennud.

Lisainfo : Estonian Air

Vox Clamantis esineb Prantsusmaa kuulsaimal muusikafestivalil Nantes'is

Wed, 01 Feb 2012 11:10:11 GMT

Vox Clamantis esineb Prantsusmaa kuulsaimal muusikafestivalil Nantes'is
Gregoriaani ja varajase muusika ansamblil Vox Clamantis on käsil järjekordne välisreis – peasihiks Prantsusmaa suuremaid ja tuntumaid muusikafestivale „La Folle Journée“ Nantes'is. Aasta tagasi tegid nad seal end tuttavaks Ferenc Liszti muusikat esitades ja said tagasikutse.

Eesti ansambel annab oma kunstilise juhi Jaan-Eik Tulve juhatusel suurfestivali programmis kokku koguni üksteist kontserti. Alustati kolme kontserdiga 28. ja 29. jaanuaril pidustuste regionaalprogrammis – 28. jaanuaril lauldi kell 14 Saint-Nazaire'is Frantsiskaanide galeriis ja pärastlõunal kell 17.45 veel Challans'is Jumalaema kirikus, pühapäeva 29. jaanuari kontsert algas kell 16 Saumur'is Saint Louis' kabelis.

Jaan-Eik Tulve teatas Prantsusmaalt kolme esimese kontserdi järel: „Kõik esimesed esinemised on läinud täismajadele ja möödunud väga sooja vastuvõtuga. Arvo Pärdi ettekandel vajame suuremat koosseisu just naislauljate osas, ja me ansambel esineb nüüd juba 16-liikmelisena...“

Kõikjal, nii ka kaheksal kontserdil 1. kuni 5. veebruarini Nantes'is, lauldakse Jaan-Eik Tulve käe all iga päev sama kava: Cyrillus Kreegi vaimuliku rahvalaulu seadena õhtuse jumalateenistuse alguslaul „Kiida mu hing Issandat“, seejärel kõlamas kaks õigeusuhümni „Svete tihhi“. Kava põhiosa moodustavad aga kuus osa Arvo Pärdi suurteosest „Kanon Pokajanen“, mis tervikuna kestab vähemalt poolteist tundi ega mahuks ettenähtud programmi raamesse.

Arvo Pärdi „Kanon Pokajaneni“ (1996) õigeusu patukahetsuskaanonite kirikuslaavi tekstidel põhinevast suuroopusest on ettekandel kolm oodi – „Ode I“, „Ode III“ ja „Ode VI“, seejärel „Kontakion“, „Ikos“ ning lõpupalve „Prayer after the Canon“.

Suurel rahvusvahelisel festivalil „La Folle Journée“ Nantes'is on tänavu põhiteemaks „Le Sacre Russe“, s.o vene vaimulik, aga mitte ainult vaimulik muusika, ja nii on sellele häälestatud ka Vox Clamantise kava. See on üks suuremaid festivale kogu Prantsusmaal, kus viie päeva jooksul toimub üle 200 kontserdi ja loengu ning kuulajaid tuleb umbes 200 tuhat juba palju kaugemaltki kui Prantsusmaalt.

Tänavustel pidustustel on keskseteks vene muusika suurkujud, kelle „büstid“ ka kõikjal seekordsetes reklaamides nähtavad: Rimski-Korsakov, Tšaikovski, Rahmaninov, Stravinski, Prokofjev ja Šostakovitš ning kavades veel paljud-paljud teised. Peab tunnistama, et nii võimast vene muusika väljapanekut pole ma varem ka Venemaal endal kohanud.

Nantes´is on kontserdipaikadeks põnevad eri suurusega ja kuulsate vaimuinimeste nimesid kandvad saalid siinses imposantses kongressilinnakus Cité Internationale des Congrès. Kontserdid ise on üheosalised ja peavad kestma vähem kui tunni. Festivali asutas 1995. aastal selle kunstiline juht René Martin, kes juba 1981. aastal oli algatanud praegu ka maailma ühe mainekama pianistide festivali La Roque d'Anthéronis.

Kõige suurem saal on 1900-kohaline Auditorium Pouchkine, kus kolmapäeval alustab avakontserdiga kl 17.15 austava tähelepanu osaliseks saanud Sinfonia Lahti Okko Kamu käe all, mängides Tšaikovski Sümfoonia nr 5. Orkestri tšellorühmas mängib kaasa ka Teet Järvi. Samas saalis toimub õhtuni veel kolm orkestrikontserti. Suuruselt järgmine on 800-kohaline Salle Dostoïevski, kus alustatakse kino-kontserdiga Prokofjevi „Petjast ja hundist“. Siis 450-kohaline Salle Tolstoï, kus avatakse Etsuko Hirose klaveriõhtuga Prokofjevi ja Balakirevi loomingust. Osa kontserte lähevad otseülekandele TV-kanalis Arte. Kontsertide kõrval toimub ka rida teemakohaseid loenguid.

300-kohalises Salle Pasternak'is annab oma esimese kontserdi 1. veebruaril kell 20 ka Vox Clamantis. Nende järgmisedki esinemised toimuvad peamiselt selles saalis, aga reedel lauldakse hommikul juba ka 200-kohalises Salle Gogol'is. Ei jõuaks üles lugeda kõiki nimekaid esinejaid, kellest on mitmeid kollektiive, ansambleid ja soliste ka Venemaalt.

Marketingi Instituut pakub tööd 25 noorele ekspordi müügijuhile

Mon, 23 Jan 2012 14:44:35 GMT

25 noorele ekspordi müügijuhile töö ja väljaõpe!

Marketingi Instituut, ITM Worldwide koostöös EAS’iga alustavad programmi, mille käigus saavad 25 uut ekspordi müügijuhti töö eksportivates ettevõtetes samaaegselt rahvusvahelise väljaõppega.

Suuremahulise arenguprogrammi käigus otsitakse keskmise suurusega ettevõtetesse noori ja rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisi ekspordi müügijuhte.

Praktilisi oskusi välisturul läbilöömiseks õpivad uued müügijuhid aastase arenguprogrammi raames, mis sisaldab tunnustatud rahvusvahelist 21-päevast koolitusprogrammi ja ulatusliku ekspordikogemusega mentorit kogu aastaseks perioodiks.

Ekspordirevolutsiooni programmi tutvustust näed siit
Pakume uutele ekspordi müügijuhtidele:

-       vähemalt 12-kuulist töölepingut ekspordi müügijuhina
-       põhjalikku rahvusvahelist väljaõpet
-       rahvusvahelist seminari Rootsis koos osalejatega erinevatest riikidest
-       õppekäigud Rootsi ettevõtetesse
-       isiklik rahvusvaheline müügikogemusega mentor terveks aastaks
-       programmi lõpetajale omistatakse rahvusvaheliselt tunnustatud „Diploma in International Trade Management“

Kandideerimise tingimused:

-       kõrgharidus (eelistatult tehniline)
-       inglise ja veel ühe võõrkeele oskus väga heal tasemel
-       kogemused välismaal (töötamine, õppimine, elamine)
-       soov asuda kohe tööle ekspordi müügijuhina

Kandideerimise tähtaeg on 31.jaanuar 2012

Palun saada CV ja kaaskiri aadressile mi@mi.ee

ROHKEM INFOT:

Lisainfo telefonil 56670055, 56995585
Lühitutvustus: http://mi.ee/kandideerimise-tingimused-ekspordi-mueuegijuhile
Vaata ka KKK: http://mi.ee/korduma-kippuvad-kuesimused

Ekspordirevolutsioon:

www.mi.ee/ekspordirevolutsioon
www.facebook.com/ekspordirevolutsioon

Prantsusmaal toimus Eesti, Läti ja Leedu iseseisvumise tunnustamist ja iseseisvuse taastamist käsitlev konverents.

Thu, 24 Nov 2011 11:51:00 GMT

Prantsuse Välis- ja Euroopa asjade ministeeriumi arhiivide osakonna initsiatiivil ning koostöös Eesti, Läti ja Leedu saatkondadega toimus kolmapäeval, 23. novembril Pariisi lähedal La Courneuve’is asuvas Prantsuse diplomaatiliste arhiivide keskuses konverents “Kaotatud ja taastatud iseseisvus: Balti riikide iseseisvumine ja Prantsusmaa.”

Konverents oli pühendatud Balti riikide de iure tunnustamise 90. aastapäevale ja diplomaatiliste suhete taastamise 20. aastapäevale. Esinejad nii Eestist, Lätist ja Leedust kui ka Prantsusmaalt arutlesid kahes konverentsi raames toimunud ümarlauas Prantsusmaa rolli üle ajaloolistes sündmustes, mis viisid Balti riikide iseseisvumise ja diplomaatiliste suhete sôlmimiseni ning meenutasid iseseisvuse taastamise perioodi.

Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse tunnustamise perioodi käsitleval esimesel ümarlaual analüüsisid ajaloolased ja teadurid esimese maailmasôja järgses Euroopas Balti riikide iseseisvuse tunnustamisele eelnenud konteksti ning môjusid, mis vôimaldasid kolmel riigil iseseisvuda. Eesti teemalise ettekandega esines arhivaar ja ajaloolane Peep Pillak, rääkides Prantsusmaa rollist Eesti isesesvuse tunnustamisel. Pillak tutvustas ajaloolisi aspekte Eesti ja Prantsusmaa vahelistes suhetes, pühendudes Eesti esimese suursaadiku Karl Robert Pusta ja pikka aega Pariisis elanud Eesti omariikluse eest vôitleja ja vabariigi-idee kandja Andres Dido (1855-1921) tegevusele.

Teisel ümarlaual meenutasid Balti riikide ja Prantsusmaa esindajad ajaloolisi sündmusi, mis viisid Eesti, Läti ja Leedu isesesivuse taastamise ning diplomaatiliste suhete taaskehtestamiseni. Eestit esindas iseseisvumise taastamise perioodi meenutades Eesti suursaadik Prantsusmaal Sven Jürgenson. Muljeid ja mälestusi saatkondade taasloomisest ning diplomaatiliste suhete taaskehtestamist jagasid kuulajaskonnaga Prantsusmaa suursaadikud Eestis Jacques Huntzinger (1991-1994), Lätis Jacques de Beausse (1991-1993) ja Leedus (1991-1996). Parlamentaarse diplomaatia tähtsusest rääkis Senati Prantsuse-Balti sôprusgrupi esimene president Claude Huriet. Ümarlauda juhatas Robert Schumani fondi president Jean-Dominique Giuliani.

Fotod konverentsist :

Eesti Suursaatkond Pariisis

Anu Auna lühimängufilm "Vahetus" võitis Pariisis parima lühifilmi tiitli

Wed, 16 Nov 2011 13:47:31 GMT

Anu Auna lühimängufilm "Vahetus" võitis äsja Pariisis toimunud Paris Courts Devant rahvusvahelisel lühifilmi festivalil parima välismaise lühimängufilmi tiitli. Sel aastal kandideeris festivali programmi üle 1200 filmi ning välja valiti neist vaid 70. „Vahetus“ võistles festivalil „So Far So Close“ kategoorias ning linastus festivali pidulikus avaprogrammis. Žürii esinaine prantsuse näitlejanna ja produtsent Julie Gaiet ütles auhinda üle andes järgmiselt: „Mul on hea meel tõdeda, et žürii otsus anda parima välismaise mängufilmi auhind filmile „Vahetus“ tuli ilma igasuguste vaidlusteta ja täiesti ühehäälselt. Lisaks sellele, et “Vahetus“ on meisterlikult tehtud suurepärane film, rõõmustame me ka selle üle, et see auhind läheb Eestisse, kus ei toodeta just palju filme.“ Žüriisse kuulusid veel prantsuse näitleja Bruno Putzulu, filmi-helilooja Erwann Kermorvant, Prantsuse televisiooni lühifilmide ostja Christophe Taudière ja Beaumarchais autorite liidu esinaine Corinne Bernard. Paris Courts Devant festivali parima välismaise lühifilmi auhind tuleb firmalt Cinetrad, ning selleks on režissöör Anu Auna järgmise lühimängufilmile tõlge ja subtiitrid. „Vahetuse“ jaoks on see juba üheksas festivaliauhind ja ühtlasi teine auhind Prantsusmaalt.

Lisainfo festivali kohta: http://www.courtsdevant.com/?lang=fr

„Vahetus“ on kaasaegne psühholoogiline draama kahe väga erineva taustaga naise teravast kokkupõrkest ja ootamatust taaskohtumisest, kus rivaalidest saavad kaasosalised kuritöös ja neil tuleb oma saatus üksteise kätesse usaldada.

Peaosades Mari Abel ja Katariina Lauk. Teistes osades Mait Malmsten, Indrek Sammul, Aleksander Eelmaa, Helena Meržin, Andres Puustusmaa, Juhan Ulfsak, Hilje Murel, Kertu Köösel ja Mona Pääsuke. Operaator Mart Taniel, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Piret Sootla, monteerija Margo Siimon, helilooja Erki Pärnoja, helirežissöör Horret Kuus, produtsendid Margo Siimon, Laura Talvet ja Anu Aun. Režissöör ja stsenarist Anu Aun. Filmi on tootnud Luxfilm. Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Nisi Masa Estonia.

Täpsemat infot filmi kohta leiab:

http://luxfilm.ee/est/looming/luhimangufilmid/vahetus/

Laste jõulupidu Eesti Suursaatkonnas Pariisis

Sat, 10 Dec 2011 11:34:35 GMT

Kallid lapsed!

Olete koos vanematega oodatud jõulupeole, mis toimub

laupäeval 10. detsembril 15.00 – 19.00

Eesti Suursaatkonnas Pariisis

(17, rue de la Baume, 75008 Paris)

Pikk aasta on läbi saamas ja taas on käes aeg jôuluvana tulekut oodates koos

jõule tähistada, jõululaule laulda, mängida ja piparkooke maitsta !

Palume lapsevanematel meile teada anda jôulupeol osalejate nimed

ning laste vanus e-posti teel hiljemalt 5. detsembriks.

Kohtumiseni jõulupeol!

Eesti Suursaatkond Pariisis

17 rue de la Baume, 75008 Paris

estonie@mfa.ee

Arvo Pärt saab Prantsusmaa Auleegioni ordeni

Mon, 31 Oct 2011 14:02:09 GMT

Prantsuse kultuuriminister Frédéric Mitterrand annab 2. novembril helilooja Arvo Pärdile üle Prantsusmaa kõrgeima riikliku autasu, Auleegioni ordeni rüütlikraadi.

Autasustamistseremoonia toimub algusega kell 19.30 Prantsuse kultuuriministeeriumis.

"Samaväärselt, nagu on raske sõnadesse panna Arvo Pärdi loodud muusika ilu, on raske ka kokku võtta seda, kuivõrd rohkelt au ja kuulsust on ta Eestile toonud. Väga paljud inimesed maailmas on saanud meie riigi olemasolust ja meie kultuurist teadlikuks just tänu Arvo Pärdi loomingule. Võime õigusega olla oma suure kaasmaalase üle uhked ja talle tänulikud," ütles kultuuriminister Rein Lang.

Auleegioni orden on Prantsuse presidendi poolt välja antav kõrgeim riiklik autasu, mille asutas aastal 1802 Napoleon I Bonaparte.

Eestist kuuluvad Auleegioni ordeni kavaleride hulka teiste seas president Lennart Meri, vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas, kirjanikud Jaan Kross ja Jaan Kaplinski, Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi ning kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Eesti Vabariigi valitsuse poolt osaleb kolmapäevasel autasustamistseremoonial välisminister Urmas Paet.

Arvo Pärdi tunnustamine leiab aset samaaegselt Pariisis toimuva Eesti kultuurifestivaliga "Estonie tonique". 2. novembri õhtul esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor Paul Hillieri dirigeerimisel Oratoire du Louvre's kava Arvo Pärdi loominguga. 4. novembri õhtul loomekeskuses "104" toimuval kontserdil kannavad Prantsusmaa esiettekandes ette Pärdi teose "Aadama itk" Ensemble Orchestral de Paris ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor Olari Eltsi dirigeerimisel.

Pariisis näeb Eesti nüüdisarhitektuuri

Tue, 18 Oct 2011 14:17:50 GMT

Prantsusmaal Pariisis avatakse teisipäeval, 18. oktoobril kultuurifestivali "Estonie Tonique" raames arhitektuurinäitus "BoomRoom: Uus Eesti Arhitektuur", mis juhatab sisse festivali arhitektuuriüritused. Alates tänasest Paris val de Seine’i Riikliku Arhitektuurikõrgkooli galeriis eksponeeritav väljapanek keskendub Eesti kohalikest oludest võrsunud nüüdisarhitektuuri paremikule.

Varem Londonit, Berliini ja Moskvat külastanud BoomRoom jääb Pariisis avatuks 10. novembrini.

Eesti ja Prantsusmaa koostöö on muutunud intensiivsemaks

Mon, 10 Oct 2011 07:49:20 GMT

Eesti peaminister Andrus Ansip ja Prantsusmaa peaminister François Fillon tõdesid 7. oktoobril Pariisis toimunud kohtumisel, et kahe riigi koostöö nii majanduse-, kultuuri- kui ka kaitsevaldkonnas on viimase aasta jooksul muutunud intensiivsemaks.

Kohtumise alguses tänas peaminister Ansip Prantsusmaad abi eest, mis nad meile andsid Liibanonis pantvangis olnud eestlaste vabastamisel. „Ma tänan, et te aitasite meid neil keerulistel ja rasketel aegadel, mil seitse eestlast olid Liibanonis pantvangis,“ ütles Ansip. Pantvangikriisi lahendamine eeldas tihedat rahvusvahelist koostööd, milles Prantsusmaa mängis olulist rolli.

Majandussuhetest rääkides avaldas Ansip heameelt, et Prantsusmaa on käesoleva aasta esimesel poolaastal tõusnud Eesti üheksandaks kaubanduspartneriks, kasvanud on ka Prantsusmaa otseinvesteeringud Eestisse. Ekspordi osas on Prantsusmaa samuti 9. kohal. Eksport kasvas aastaga 1,8 korda ja import üle kolmandiku.

Prantsusmaa peaminister tunnustas Eesti otsust liituda euroalaga. „Euro on Euroopa Liidu tuleviku seisukohalt fundamentaalse tähtsusega,“ ütles Fillon ning lisas, et ühisraha on majandusliku ja poliitilise koostöö mootor, mida on vaja tugevdada.

Ansip kinnitas, et Eesti toetab alalise Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESMi) varasemat jõustamist, kuna ESM on EFSFiga võrreldes tõhusam ja õiguskindlam. Praeguste plaanide kohaselt peaks ESM jõustuma 2013. aasta juulis, kuid viimasel ajal on räägitud selle võimalikust rakendamisest aasta varem ehk 2012. aasta juulist. Varasemat rakendamist pooldab Eesti ka seetõttu, et meie osalus ESMis on väiksem kui EFSFis (0,186% vs 0,26%) ja sissemakstavaks kapitaliks on 149 miljonit eurot viie aasta jooksul ning seda ei arvestata riikide võlakoormuse hulka nagu EFSFi puhul.

Euroopa Liidu uuest eelarvest rääkides ütles Ansip, et praegune eelarve maht on optimaalne. Prantsusmaa valitsusjuht kinnitas, et nad soovivad ELi eelarve stabiliseerimist, mitte vähendamist. Fillon pidas oluliseks piiriüleste taristuprojektide arendamist ELi eelarve vahenditest. Ansip sõnul on Eesti viimase kahekümne aasta jooksul ühinenud kõigi organisatsioonidega, millest me oleme unistanud. „Nüüd peaksime rohkem tähelepanu pöörama ühendusteede väljaehitamisele Euroopaga,“ ütles Eesti valitsusjuht.

Kahe riigi kultuurisuhted on samuti aktiivsed. 7. oktoobril avati Prantsuse kultuuriministeeriumis Eesti kultuurifestival „Estonie tonique“. Kaks kuud vältava kultuurifestivali näol on tegemist seni suurima Eesti kultuuri tutvustava sündmusega välisriigis. Ühtlasi kujutab festival endast siiani mahukaimat kultuurikoostöö projekti Eesti ja Prantsusmaa vahel.

Ka kaitsealana koostöö Eesti ja Prantsusmaa vahel on muutunud tihedamaks. Selle aasta septembris külastas kaitseminister Mart Laar Pariisi, kus ta allkirjastas kahepoolse kaitsealase koostöölepingu.

Peaminister sõidab Pariisi kohtuma Prantsusmaa kolleegiga

Thu, 06 Oct 2011 12:19:46 GMT

Peaminister Andrus Ansip sõidab Pariisi, et reedel, 7. oktoobril kohtuda Prantsusmaa peaminister François Filloniga. Peaministrite kohtumise teemadeks on euroala osade liikmesriikide võlakriisi lahendamise mehhanismid ning nende võimalik varasem rakendamine. Lisaks Euroopa Liidu uus eelarveperspektiiv ning julgeolekupoliitilised küsimused.

Eesti ja Prantsusmaa suhted on väga head kõikidel tasanditel, ka riikide majandussuhted arenevad stabiilselt. Selle aasta esimesel poolaastal tõusis Prantsusmaa Eesti 9. kaubanduspartneriks, 2010. aastal oli Prantsusmaa 13. kohal. Ekspordi osas on Prantsusmaa samuti 9. kohal. Kaubavahetuse käive oli 331 miljonit eurot, sellest moodustas eksport 235 miljonit (71%) ja import 96 miljonit eurot. Eksport kasvas aastaga 1,8 korda ja import üle kolmandiku.

Viimastel aastatel on ka Prantsusmaa investeeringud Eestisse suurenenud. Eesti Panga andmetel oli 30. juuni seisuga Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 1,8% pärit Prantsusmaalt kogusummas 229 miljonit eurot.

Kahe riigi kultuurisuhted on samuti aktiivsed. 7. oktoobril avatakse Prantsuse kultuuriministeeriumis Eesti kultuurifestival „Estonie tonique“. Kaks kuud vältava kultuurifestivali näol on tegemist seni suurima Eesti kultuuri tutvustava sündmusega välisriigis. Ühtlasi kujutab festival endast siiani mahukaimat kultuurikoostöö projekti Eesti ja Prantsusmaa vahel.

Peaminister Andrus Ansip käis viimati töövisiidil Prantsusmaal 2010. aastal ning Prantsusmaa peaminister François Fillon käis Eestis 2008. aastal.