Eesti
English Français
Eesti ja Prantsusmaa »

Prantsusmaa - Relations


- Olulisemad visiidid
- Tähtsamad lepingud
- Majandussuhted
- Kaitsekoostöö
- Siseministeeriumide koostöö
- Konsulaarkoostöö
- Põllumajandusalane koostöö
- Teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö
- Keeleõpe
- Kultuurisuhted


Prantsusmaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 26.01.1921. Prantsuse-Eesti suhete nurgakivi on Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse tunnustamine Prantsusmaa poolt, kes kunagi ei tunnustanud  Eesti annekteerimist Nõukogude Liitu. Prantsusmaa kordas oma tunnustamist 25.08.1991 EV taasiseseisvumise puhul. Diplomaatilised suhted taaskehtestati 30.08.1991.

Kahepoolsed poliitilised suhted Eesti ja Prantsusmaa vahel on head ning traditsiooniliselt tihedad. Kahe riigi vahel toimub korrapärane ja usalduslik dialoog.

Prantsusmaa suursaadikud Eestis:

1991-1994 Jacques Hunzinger
1994-1998 Jacques Faure
1998-2002 Jean-Jacques Subrenat
2002-2006 Chantal de Ghaisne de Bourmont
2006-2009 Daniel Labrosse
2009-2013 Frédéric Billet
2013-2016 Michel Raineri
 

Alates 2016. aasta septembrist on  Prantsusmaa suursaadik Eestis Claudia Delmas-Scherer.

Esimeseks Eesti suursaadikuks (esmalt esindajaks) Prantsusmaal oli aastatel 1918/1921 – 1932 Karl Robert Pusta.

Eesti suursaadikud Prantsusmaal peale taasiseseisvumist:

1993-1997 Andres Tomasberg
1998-2001 Ruth Lausma-Luik
2002-2006 Andres Talvik
2006-2010 Margus Rava
2010-2015 Sven Jürgenson
 

8. septembril 2015 andis Prantsuse Vabariigi presidendile François Hollande’ile oma volikirja üle Eesti suursaadik Alar Streimann.

13. veebruaril 2007 avas välisminister Urmas Paet Prantsuse Vabariigi Euroopa asjade ministri Catherine Colonna osavõtul Eesti uue suursaatkonnahoone Pariisis aadressil 17, rue de la Baume, Paris 75008.

Eestil on Prantsusmaal hetkel 7 aukonsulit: hr Hugues Pouzet Lyon’is, pr Hélène Berdoy-Mayer Toulouse’is, pr Laurence Charbonnier Nancy’s, pr Nathalie Vidal Lille’is, hr Christian de Barillon Bordeaux’s, hr Christian Guellerin Nantes'is ja hr. Dominique Angles Marseille's.

Riigikogu Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma kuulub 11 Riigikogu liiget, esimeheks on Andres Herkel. Prantsuse Rahvusassamblee Eesti-Prantsuse sõprusgruppi juhib Jean-Claude Perez ja Senati Prantsuse-Balti sõprusgruppi Jean-Marie Bockel.
 

Visiidid

Prantsusmaale
november 2018 Kersti Kaljulaid, osalemine I maailmasõja lõpu mälestusüritusel ning Pariisi Rahufoorumi avatseremoonial
detsember 2017 kultuuriminister Indrek Saar avamas kultuuri-ja disaininäitust Loov Kultuur Pariisi disainikeskuses Cité de la Mode et du Design
juuni 2017 peaminister Jüri Ratas, kohtumine Prantsuse president Emmanuel Macron'ga ning kohtumine Prantsusmaa suurima ettevõtteid ja ettevõtjaid ühendava organisatsiooni MEDEF esindajatega
jaanuar 2017 tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kohtumine Prantsuse tööminister Myriam El Khormi'ga ning osalemine OECD tervisekomitee ministrite tasandi kohtumisel
detsember 2016 president Kersti Kaljulaid, kohtumine Prantsuse presidendi François Hollande'ga ning osalemine avatud valitsemise partnerluse tippkohtumisel
november 2016 välisminister Jürgen Ligi, esinemine Prantsusmaa ja Balti riikide diplomaatiliste suhete taastamise 25. aastapäevale pühendatud konverentsil 
juuni 2016 välisminister Marina Kaljurand
mai 2016 kultuuriminister Indrek Saar, osalemine Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee Eesti eesistumise algust tähistaval tseremoonial Strasbourg'is
mai 2016 kaitseminister Hannes Hanso, kohtumine Prantsuse kaitseministri Jean-Yves Le Drian'ga
jaanuar 2016 ettevõtlusminister Liisa Oviir
detsember 2015 keskkonnaminister Marko Pomerants esindamas Eestit ÜRO Pariisi kliimakonverentsil
november 2015 peaminister Taavi Rõivas esindamas Eestit
ÜRO kliimakonverentsi avamisel
veebruar 2015 väliskaubandus-ja ettevõtlusminister Anne Sulling Eesti liitumislepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) allakirjutamisel
detsember 2014 kultuuriminister Urve Tiidus avamas Eesti kultuurifestivali Nantes'is
juuli 2014 peaminister Taavi Rõivas
aprill 2013 president Toomas Hendrik Ilves, kohtumine Prantsuse Rahvusassamblee presidendi Claude Bartolone´ga
jaanuar 2013 president Toomas Hendrik Ilves, kohtumine Prantsuse presidendi François Hollande´ga
detsember 2011 välisminister Urmas Paet
november 2011 välisminister Urmas Paet
oktoober 2011 peaminister Andrus Ansip
oktoober 2011 kultuuriminister Rein Lang avamas Eesti kultuurifestivali Pariisis
september 2011 kaitseminister Mart Laar kahepoolse kaitsealase koostöölepingu allkirjastamisel
september 2010 kultuuriminister Laine Jänes
september 2010 Riigikogu spiiker Ene Ergma Euroopa kosmoseagentuuri ja Eesti vaheline koostööleppe allakirjutamisel
mai 2010 peaminister Andrus Ansip Pariisis, kohtumine Prantsuse peaministri François Filloniga
veebruar 2010 välisminister Urmas Paet Bordeaux’s aukonsulaadi avamisel
september 2009 Riigikogu esimees Ene Ergma Balti keti 20. aastapäeva tähistaval kollokviumil Prantsuse Senatis
veebruar 2009 Riigikogu esimees Ene Ergma EL liikmesriikide spiikrite kohtumisel
Eestisse
september 2017 president Emmanuel Macron, osalemine digivaldkonna tippkohtumisel Tallinnas
juuni 2017 peaminister Edouard Philippe
mai 2016 digitaalvaldkonna riigisekretär Axelle Lemaire
mai 2016 Euroopa asjade riigisekretär Harlem Désir, osalemine kümnendal Lennart Meri konverentsil
märts 2015 rahandusminister Michel Sapin
märts 2014 kaitseminister Jean-Yves Le Drian
oktoober 2013 digitaalmajanduse minister Fleur Pellerin
september 2012 Euroopa asjade minister Bernard Cazeneuve
juuni 2011 Euroopa asjade minister Laurent Wauquiez
jaanuar 2011 Prantsuse majandus-, rahandus- ja tööstusministeeriumi väliskaubanduse riigisekretär Pierre Lellouche Eestis Alstomi ja Eesti Energia vahelise lepingu allkirjastamisel
aprill 2010 Prantsuse välisminister Bernard Kouchner NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel Eestis
veebruar 2010 Euroopa asjade riigisekretär Pierre Lellouche
juuni 2008 energeetikaminister Jean-Louis Borloo
mai 2008 peaminister François Fillon
mai 2008 kaitseministeeriumi riigisekretär kaitseküsimuste ja veteranide alal Jean-Marie Bockel
märts 2008 põllumajandusminister Michel Barnier
november 2007 Euroopa asjade riigisekretär Jean-Pierre Jouyet
juuni 2006 Senati president Christian Poncelet

Tähtsamad lepingud
 

Eesti ja Prantsusmaa vahel sõlmitud tähtsamad lepingud on järgmised:

  • Teineteisemõistmise, sõpruse ja koostöö leping (jõustus 27.04.95)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 25.09.95)
  • Viisakohustustest loobumise kokkulepe (jõustus 01.03.99)
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 15.04.99)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 01.05.01)
  • Kultuuriinstituutide staatuse ja tegevuse kokkulepe (jõustus 01.04.05)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline noorte spetsialistide vahetamise kokkulepe (alla kirjutatud 31.03.2006)
  • Eesti Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepe (jõustus 01.09.2009)
  • Eesti Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ja Prantsusmaa Riikliku Infoturbeameti (ANSSI) vaheline koostööleping (jõustus 9. nov. 2010)
  • Kahepoolne kaitsekoostöö leping (jõustus 01.01.2012)

Majandussuhted
 

Prantsusmaa ja Eesti majandussuhted arenevad stabiilselt. Eesti on Prantsusmaal tuntud kui liberaalse majandussüsteemiga ning IT-le orienteeritud riik.

Traditsiooniks on kujunenud Eesti kui turismisihtkoha tutvustamine. Eesti ettevõtjad osalevad ka Prantsusmaa kaubandus- ja tööstusmessidel. Regulaarseks on saanud samuti pressivisiitide korraldamine, mille järelkajana on ilmunud mitmeid Eestit ning eriti Tallinna kui atraktiivset reisisihtkohta tutvustavaid artikleid. Näiteks toimus Prantsuse majandusajakirjanike IT-teemaline visiit Eestisse detsembris 2012.

Prantsuse ettevõtjad huvituvad peamiselt Eesti investeerimiskliimast ja alustatava ettevõttega seotud asjaajamistest, valdkondadest tuntakse enim huvi puitmajade, puidugraanulite, metallkonstruktioonide, mööbli ja teenustest autohoolduse vastu.

Eesti-Prantsuse kaubavahetus aastatel 2007-2014 (mln eurot):

Aasta Eksport Import
2007 108,1 230,9
2008 115 220,6
2009 149,5 186,8
2010 214,7 164,4
2011 315,5 210,1
2012 168,4 255,8
2013 198,2 284,4
2014 200,4 262,2

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist
 

Nii 2012 kui 2013. aastal oli Prantsusmaa Eesti 16. kaubanduspartner osatähtsusega vastavalt 1,6% ja 1,8% (kaubavahetuse mahud 424,2 ja 482,6 mln eurot).

2014. aastal jäi Prantsusmaa samuti Eesti 16. kaubanduspartneriks (1,8% kogukäibest), kaubavahetus vähenes veidi aga ulatus 462,6 mln euroni, Eesti eksport veidi kasvas ja import Prantsusmaalt vähenes. Prantsusmaa oli Eesti 14. ekspordi- ja 13. impordipartner.

Olulisemad eksportkaubad olid 2014. a. masinad ja seadmed (telefonid, elektrilised lülitusseadmed, katkestid vooluahelatele, isoleeritud traat, elektrimootorid) - 23,3%; puit ja puittooted (puidust tisleri- ja puusepatooted) - 15,1%; muud tööstustooted (magamistoa mööbli juurde kuuluvad lisandid, puitmajad, mööbel) – 14,7%; transpordivahendid - 14,2%; paberimass (ja sellest tooted) – 7,7% ja elusloomad ning loomsed tooted6,5% ning keemiatooted (haruldaste muldmetallide segude ühendid) - 5,2%.

Olulisemad importkaubad olid 2014. a. masinad ja seadmed (telefonid, elektrilised lülitusseadmed) - 21,35%; valmistoidukaubad ja joogid (kange alkohol, veinid, šokolaad) - 18,4%; transpordivahendid (sõiduautod, mootorsõidukid) - 14,8%; tekstiil ja sellest tooted9,4%; keemiatooted (insektitsiidid, rodentitsiidid, kosmeetika- ja jumestustooted, ravimid, lõhnaõlid ja lõhnaveed) - 9%; metallid ja metalltooted - 5,3% ning plastid ja plasttooted4,6%.

INVESTEERINGUD
 

Eesti Panga andmetel oli 31.12.2014 seisuga Prantsusmaa Eesti välisinvestorite pingereas 17. kohal (111,4 mln EURi, osatähtsus 0,7%). Võrreldes 2013.a. sama ajaga olid nii Prantsusmaa otseinvesteeringud kui nende osatähtsus Eestis vähenenud (arvud vastavalt 179,2 mln eurot ja 1,18 %, vähenemine 2014.a. ca 1,6 korda). 

Suuremad Prantsusmaa osalusega äriühingud Eestis on Levira, Saint-Gobain Ehitustooted, Eolane Tallinn AS (FR elektroonikakontsern Éolane omandas 2012. a. veebruaris Elcoteqi), Antalis (hulgimüük), OÜ Baltikit (puidutooted), DPD Eesti (posti- ja kulleriteenus) ja Pernod Ricard Estonia (alkoholi hulgimüük).

Samas Eesti otseinvesteeringud Prantsusmaale olid 2014.a. kasvanud, olles seisuga 31.12.2014.a. 57,3 mln eurot (osatähtsus 1,1%) ja andsid pingereas 13. koha (2013.a. vastavalt 24,6 mln EURi, 0,5% Eesti koguinvesteeringutest välisriikides, s.t. kasv 2014.a. ca 2 korda).

2010. aasta oli majandussuhetes eriti edukas:  sõlmiti leping Alstomi ja Eesti Energia vahel kahe uue põlevkivil töötava energiaploki ehitamiseks Narva, sai teoks Constructions Industrielles De La Mediterranee (CNIM) ja Eesti Energia vaheline kokkulepe Iru uue prügipõletusjaama ehitamiseks ning Nexans Norway AS võitis Estlink2 kaabliehitamishanke.

TURISM
 

Prantsusmaalt pärit majutatud turistide arv oli Statistikaameti andmetel 2014.a. suurem kui 2013.a., vastavalt 24058 ja 22780, neist peatus tavapäraselt enamus Tallinnas, vastavalt 18691 ja 17786 turisti. Lisaks Tallinnale pakkusid enim huvi Tartumaa ja Pärnumaa.

Kaitsekoostöö
 

Peale üldiste raamlepingute ja tiheda koostöö NATO-s ja Euroopa Liidu julgeoleku ja kaitsepoliitika vallas on Eesti ja Prantsusmaa sõlminud valitsustevahelise kaitsealase koostöölepingu (enne nimetatud lepingut oli sõlmitud kaitseministeeriumite vaheline koostööleping), mis allkirjastati kaitseminister Mart Laari 2011. a. septembris toimunud visiidi käigus.

Prantsusmaa on osalenud neljal korral NATO poolt korraldatavas Balti riikide õhuturbes, olles üks olulisemaid nimetatud missiooni toetajaid. Viimati teostati õhuturvet mai-august 2013.

Prantsusmaa osaleb kõigis tähtsamates Balti riikide kaitsealase abistamise projektides, nagu BALTRON ning BALTSEA ja on toetanud ka prantsuse keele õpet Eesti Kaitsejõududes. Prantsusmaa on Eestile ka üks tähtsamaid hankepartnereid.

Euroopa Liidu mereväeoperatsiooni ATALANTA raames teenis Eesti laevakaitsemeeskond mitmel prantsuse laeval, viimati veebruarist maini 2013. aastal, koostöö oli väga edukas. Eesti peab Prantsusmaaga regulaarselt erinevaid julgeolekupoliitilisi konsultatsioone.

Eesti ja Prantsusmaa kaitsejõududel on alates 2013.a. kokkupuude ka Malis, kus Eesti saab 2015.a. panustada EL väljaõppemissioonil (EUTM) ja ÜRO rahutagamismissioonil (MINUSMA) mõlemal kuni 10 tegevväelasega.

Koostöö EL missioonide raames on tugevnenud 2014.a., kui alates mai keskelt tegutses Kesk-Aafrika Vabariigis Banguis EUFOR RCA koosseisus ka Eesti ligi 50 meheline kontingent, kelle mandaat operatsioonipiirkonda jäämiseks kehtis kuni 31.08.2014.

Siseministeeriumide koostöö
 

Prantsusmaa ja Eesti siseministeeriumi kontaktid loodi 1997. a. Koostöö raames on nii politseil, piirivalvel, Kodakondsus- ja Migratsiooniametil kui ka Päästeametil olnud mitmeid ühiseid koolitusprogramme. Igal aastal on Eesti politseitöötajatel võimalik õppida Prantsuse kõrgemas politseikoolis, Piirivalveametil on head kontaktid meresandarmeeria ja piiripolitseiga. Siseministeeriumi haldusalas olevatele ametitele on ostetud prantsuse tehnikat, näiteks firma SAGEM sõrmejälgede töötlemise ja otsimise digitaalne süsteem keskkriminaalpolitseile ning firma Thomson-CSF vaatlusseadmed (liikumisandurid) Eesti idapiiril. Koostööd tehakse samuti isikut tõendavate dokumentide väljatöötamisel ja võltsdokumentide tuvastamisel.

Hea koostöö toimub veel õigusabi palvete lahendamisel, samuti väljaõppe organiseerimisel näiteks eriüksuste koolitamisel.

Konsulaarkoostöö
 

Vastavalt 1. sept. 2009 jõustunud kahe riigi vahelisele viisaesinduslepingule esindab Prantsusmaa Eestit viisaküsimustes kaheksateistkümnes riigis, olles sellega Eestit esindavate riikide seas esikohal. Kokkulepet kohaldatakse lühiajaliste Schengeni viisataotluste menetlemisel.

Põllumajandusalane koostöö
 

Eesti põllumajandussektori huvi Prantsusmaa turu vastu kasvab pidevalt. Eesti ettevõtjad on olnud järjest enam esindatud peamistel põllumajandusmessidel, nii messi SIAL (Salon international de l’agroalimentaire, Rahvusvaheline põllumajandustoiduainete mess; kui ka publikule suunatud põllumajandusmessi SIA külastavad regulaarselt Eesti Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö
 

2011 a. märtsis kirjutasid Eesti haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja Prantsuse suursaadik Eestis Frédéric Billet alla administratiivkokkuleppele. Leppega loodud Prantsuse-Eesti partnerlus Hubert Curien ”G. F. Parrot” võimaldab kahe aasta vältel rahastada prantsuse ja eesti teadlaste teadusprojekte, kahe riigi teadlaste meeskondade vahelist koostööd ning lubab teadlastel liituda teise riigi teadlaste meeskonnaga, seda kõike läbi süstemaatilise mõlemapoolse rahastamise. Lühiajalisemate tsüklite kaupa on sellist koostööd tehtud juba aastast 2002.

Keeleõpe
 

Prantsusmaa on toetanud läbi Prantsuse Instituudi prantsuse keele õpetamist Eestis. 1998. aastal algatasid Prantsuse saatkond ja Prantsuse Kultuuri ja Keelealase Koostöö keskus riigiametnike prantsuse keele koolitused, mis alates 1999 kuni detsember 2014  toimusid Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni (OIF), Prantsusmaa, Belgia prantsuskeelse kogukonna ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahel allkirjastatud lepingu alusel. 2010. aastast kuni 30. maini 2012 rahastas keeleõpet vaid Prantsusmaa. Tänu nimetatud lepingule said ligi 4000 Eesti riigiametnikku võimaluse õppida prantsuse keelt ja kultuuri.
Väga tihe koostöö on ka erinevate Eesti koolidega prantsuse keele õpetamisel.

Kultuurisuhted
 

Kultuurikoostöö kahe riigi vahel on väga aktiivne. Eesti kultuuri Prantsusmaal esindab 2007. a. algusest saatkonna juures töötav kultuurinõunik, aastatel 2001-2008 tegutses Pariisis ka Eesti Instituudi filiaal. Eesti kultuuriürituste toimumisel on olnud aegade jooksul aktiivseteks koostööpartneriteks ka Soome ja Ungari Instituudid Pariisis. Kohalikul tasandil on arvuliselt sõprusühinguid, kelle kaasabil organiseeritakse regulaarselt Eestit tutvustavaid üritusi. Tänuväärseteks partneriteks Eesti kultuuri tutvustamisel on Eesti sõpruslinnad: Võru sõpruslinn Chambrey-les Tours, Saue sõpruslinn Quincy-Sous-Sénart, Maardu sôpruslinn Seyne-sur-Mer ning Eesti aukonsulid Prantsusmaal. 2012. aastal  sõlmiti sôpruslinnade lepe Tallinna Kesklinna valitsuse ja Lôuna-Prantsusmaal asuva Carcassonne’i vahel.

Eraldi tuleks ära märkida 2011. aastal toimunud Eesti kõigi aegade suurim kultuurifestival Pariisis ja Pariisi regioonis nimega Estonie tonique. Kahe kuu jooksul käis Pariisis üle 200 Eesti esineja ning toimus ligi poolsada üritust: kontserte, näitusi, teatrietendusi, filmilinastusi, konverentse ja kirjandusõhtuid. Festival toimus Eesti ja Prantsuse kultuuri- ja välisministeeriumide koostöös, programmi viisid vahetult ellu Prantsuse Instituut ja Eesti suursaatkond Pariisis.

2013.a. toimunud suurematest kompleksetest kultuuriüritustest tuleks eraldi nimetada festivali „De Tallinn à Carcassonne“, Balti-aastat Marly-le-Roi’s ja Eesti esmakordset osalemist Rahvusvahelistel Frankofoonia Mängudel Nizzas (fotos ja tantsus).   

Kultuuridiplomaatias oli 2014. a. suurimaks läbimurdeürituseks 5.-15. dets. Lääne-Prantsusmaal, Nantes´is toimunud multidistsiplinaarne Eesti kultuuri tutvustav festival eLU – Vivre l´Estonie à Nantes. Kaasaegse kunsti keskus LU (Le Lieu Unique) valis välja  läbilõike Eesti kultuurist.

Muusika
 

Aastaid on Eesti muusikud Prantsusmaal olnud hinnatud ning eesti muusika ettekanded (eelkõige Pärt, Tüür, Tormis) on oma koha leidnud paljude prantsuse kollektiivide repertuaaris. Pariisi nimekaid orkestreid dirigeerivad regulaarselt Kristjan ja Paavo Järvi. Viimase leping Orchestre de Paris peadirigendina on pikendatud 2016. aastani. Juba 25 aastat juhatab dirigent Vello Pähn regulaarselt Opéra Garnier’ ballette. Vox Clamantis ja Neeme Järvi on mitmel aastal olnud kuulsa muusikafestivali La Folle journée de Nantes-külalised. Tartu bluusibänd Bullfrog Brown on esinenud kahel korral Beauvais bluusifestivalil. Prantsusmaal tegutsevad muusikutena pianist Tatiana Smelova ja viiuldaja Kirsti Kuusk. Mitmed noored on seotud õpingutega Prantsusmaa konservatooriumites.

Muusikavaldkonnas jätkusid 2014.a. tihedad kontaktid: regulaarselt andis kontserte Prantsusmaal Vox Clamantis ja Pariisis dirigeerib viimast hooaega Paavo Järvi. Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tõnu Kaljuste osalesid Nantes´is Eesti festivalil, ERR laulustuudio lastekoor osales Nancy koorifestivalil. Erinevad koosseisud kandsid ette Eesti autorite uudisteoseid (Mihkel Kerem, Liis Viira, Evelin Seppar). Prantsusmaal tuuritasid Abraham´s café ja Phlox. Sündisid mitmed ühisprojektid, sh Pastaca ja Cabadzi ühiskontsert Nantes´is. Toimus rahvusvaheline muusikaprofessionaalide seminar, moderaatoriks Helen Sildna.

Kirjandus
 

Eesti kirjandus ja luule on prantsuse lugejateni jõudnud tänu väheste tõlkijate nagu Antoine Chalvin, Jean-Luc Moreau, Jean-Pascal Ollivry, Eva Toulouze jpt. aastatepikkusele pühendunud tegevusele. 2004 ilmus Antoine Chalvini tõlkes Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg”. Prantsuse keelde on tõlgitud teiste seas Tõnu Õnnepalu, Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Arvo Valtoni ja Karl Ristikivi teoseid. 2008-2010 aastal ilmusid kirjastusest „Gaia“  Tammsaare „Tõe ja õiguse“ viis köidet. 2010.a ilmus prantsuse keeles kirjutava noore eestlanna Katrina Kalda ”Un roman estonien” (”Eesti romaan”) kirjastuses Gallimard; prantslase Richard Millet sulest ilmus samas kirjastuses reisipäevik „Notes sur l’Estonie“ 2011.a. Kirjastuses Stock ilmunud Sofi Oksaneni romaan “Puhastus” võitis 2010. a Prantsuse maineka kirjandusauhinna Prix Femina étranger. 2011. a ilmus samas kirjastuses ka Sofi Oksaneni „Stalini lehmad“. 2013.a. tõlgiti pr. keelde Andres Kivirähu romaan „Mees kes tundis ussisõnu“ („L’Homme qui savait la langue des serpents“), samuti Indrek Hargla „Oleviste mõistatus: Apteeker Melchior“ („L'énigme de Saint-Olav: Melchior l'Apothicaire“).

2014. jätkus edukas kultuurivahetus kirjandusvaldkonnas – ilmusid Andrus Kivirähki ja Indrek Hargla uued tõlked, samuti Mehis Heinsaare esimene prantsuskeelne tervikteos, kirjastuse „Le Rouergue“ enimmüüdud lastekirjanik on endiselt Piret Raud. Eesti autorite edus on oma panuse andnud ka väga head tõlkijad – märtsis sai Jean-Pierre Minaudier Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu“  tõlke eest frankofoonia tõlkeauhinna.

Film
 

Eesti filmikunst on olnud regulaarselt esindatud suurimatel filmifestivalidel nagu Annecy animafilmifestival, Rouen’i Põhjamaade filmifestival, Clermont-Ferrand’i lühifilmifestival, Cannes’i filmifestival vpt. 2008. a võitis Ilmar Raagi film „Klass“ Pariisi festivalil „Les 4 ecrans“ Grand prix;  2011. a võitis Anu Auna lühimängufilm "Vahetus" Paris Courts Devant rahvusvahelisel festivalil parima välismaise lühimängufilmi tiitli ja žürii eripreemia Nancy-Lorraine’i filmifestivalil Aye-Aye.

2012. a esines Eesti "Eesti film 100" juubeli puhul senisest suuremalt ka Cannes’i filmifestivalil, kus ühtlasi tähistati ka Eesti filmitööstuse ekspordiklastri "Estonian Film Commission" loomist. 2012. a sügisel oli nii Eestis kui Prantsusmaal kinolinadele Ilmar Raagi Eesti-Prantsusmaa-Belgia koostöös valminud mängufilm „Une estonienne à Paris“ (Eestlanna Pariisis).

2013. a linastus Ilmar Raagi film „Kertu“ Arras’i rahvusvahelisel filmifestivalil, kus võitis publikupreemia, samuti toimus Priit Pärna filmide retrospektiiv Pariisis.

2014.a. osalesid Eesti filmid (animafilmidest dokumentaalfilmideni) mitmetel festivalidel, sealhulgas Veiko Õunpuu „Free Range-Ballaad maailma heakskiitmisest“ Pariisi festivalil „Europe autour de l’Europe“ võistlusprogrammis. Suurem läbilõige Eesti filmiloomingust anti detsembri lõpus Eesti festivalil Nantes´is.

Kunst, foto
 

Alustades Eduard Wiiraltist, on paljud eesti kunstnikud läbi aegade õppinud Pariisis või leidnud oma elupaiga Prantsusmaal: nii õppis skulptor Maire Männik  Académie de la Grande Chaumière’is ja École des Beaux-Arts’is ning teostas parima osa oma loomingust Prantsusmaal, hiljem on paljud kunstnikud (Urmo Raus, Aili Vahtrapuu jt.) õppinud Prantsusmaal. Täna tegutsevad kunstnikena Prantsusmaal Rein Tammik, Kaia Kiik ja Aire Goutt-Allikmets, Irina Bellaye ja Helina Rääk).

Paljudes Prantsusmaa linnades  (Rennes, Lille, St.Brieuc, Cagnes-sur-Mer, Caen, Paris, Tours, Toulouse jpt.) on viimastel aastatel tutvustatud nii vanemat kui kaasaegset eesti kunsti, fotot, ehte- ja videokunsti ning disaini.

Kunstis said 2014.a. ehk enim tähelepanu väga mitmekülgsed installatsioonikunstnikud Johannes Säre ja Timo Toots oma näitustega Nantes´is. Saatkonna koostatud fotonäitus Georges Brassens´ist ja tema eestlannast muusast Joha Heimanist on jätkuvalt populaarne (avati saatkonnas 7.mail) ning rändab mööda Prantsusmaa väikelinnu. Näituse eksponeerimine Prantsusmaa regioonides jätkub ka 2015. aastal.

Arhitektuur
 

Eestis on viimastel aastatel toimunud mitmeid olulisi Prantsuse kunsti- ja arhitektuurinäitusi, millega on kaasnenud ka kunstnike, kriitikute ja kuraatorite kohtumised. Arhitektuurivaldkonnas toimub prantslastega kõige tihedam koostöö üle-euroopalise noortele arhitektidele suunatud arhitektuurivõistluse Europan korraldamise raames.

2014.a. jätkus arhitektuurikontakte arendamine, aasta lõpus toimus saatkonnas Pariisis eesti ja prantsuse arhitektide kohtumine B2B. Eestist osalesid NOVARC group AS, AB TEMPT, Pluss Architectural Design Office, Koko Architects. Põhjalikum arhitektuuriseminar ja -näitus leidsid aset Nantes´i Arhitektuurikoolis ja Pays de la Loire´i regionaalses arhitektuurikeskuses.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Pariisis 17, rue de la Baume, 75008 Pariis, tel. 01 56 62 22 00, e-mail: estonie@mfa.ee